Kolonel August Balderi näitus Kadrinas

Vasakult Kadrina malevkonna pealik Paul Pedisson, kolmas Põhja malevkonna pealik kolonel August Balder, tema kõrval praost Gustav Breeman 25. juunil 1937

Kadrinas, Neeruti Seltsi loodustoas Kadrinas Pargi tn. 3 saab näha kuni märtsikuu lõpuni näitust kolonel August Balderi,   VR II/3 (25. 10. 1891 – 26. 09. 1973) elust ja tegevusest.

August Balder sündis Ridaküla lähedal Puusepa talus Undla (Kadrina) vallas. Koolihariduse sai ta Vanamõisa vallakoolis, Rakvere linnakoolis ja seejärel Nikolai (Gustav Adolfi) gümnaasiumis Tallinnas. Lõpetas Petrogradi 2. lipnikekooli 1915. a. Oli I maailmasõja ajal rooduülemana rindel, sai haavata.

Eestis sai August Balder 11. novembrist 1918 Kadrina kaitseliidu üksuse pealikuks. Vabadussõjas osales ta oma kaitseliitlastega murdelahinguis kuni Rakvere tagasivallutamiseni 12. jaanuaril 1919. Märtsist kuni juulikuu lõpuni teenis 1. jalaväepolgus. Leitnant August Balderi juhitud väesalk paistis eriti silma lahingute ajal Ingerimaal 1919. a. suvel julgete rünnakutega vaenlase tagalas.

1. oktoobrist 1925 asus tolleks ajaks majoriks tõusnud Balder õppima Kõrgemas Sõjakoolis, kus kaitses väitekirja „Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt“. 1927. aastast oli ta Kaitseliidu teenistuses, kus aastail 1928-39 oli Kaitseliidu Peastaabi õppe- ja spordiosakonna pealik. Selle kõrvalt oli ta 1934-39 Tallinna Maleva Põhja Malevkonna pealik ja korduvalt ka Kaitseliidu ülema ja KL PS ülema kohusetäitja.

1937. aastal ülendati August Balder koloneliks. 1939-40 oli 1. diviisi staabiülem, veebruarist juunini 1940 aga Kaitseliidu Peastaabi ülem.

Esimese vene okupatsiooni ajal arreteeriti Balder 1940. a. juulis. Nõukogude võim mõistis talle 8 aastat vabaduskaotust, mille järel ta vabanes vangistusest. Aastail 1961-1968 töötas August Balder „Eesti Põllumajandusprojektis maamõõtjana. Järgnevalt elas pensionärina Tallinnas, kus ta ka suri. Kolonel Balder on maetud Kadrina kalmistule.

Näituse koostas Tanel Lään.