et
en
Teksti suurus:
A A A

72 aastat märtsipommitamisest

08.03.2016
Estonia teater peale märtsipommitamist
Autor: Johannes Mildebrath, Rahvusarhiivi filmiarhiiv
9. märtsil möödub 72 aastat Tallinna märtsipommitamisest, mil Nõukogude lennukite rünnakute tagajärjel hävis linnas 1549 hoonet ja hukkus üle 700 inimese.
Narva linna peaaegu täieliku purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15–1 ja kell 3-6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Süttis Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti. Ligi 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 Saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Märtsipommitamise ohvrite meenutamiseks korraldatakse 9. märtsil mälestushekted:

Kell 12 mälestusteenistus Siselinna kalmistul. Pommiohvrite matmispaigale rajas Tallinna linn 2004. aastal mälestusmärgi, mille  jalamile asetatakse pärgi, lilli ja süüdatakse küünlad. Hingepalvuse peab EAÕK ülempreester ja Kaitseliidu peakaplan Aivar Aleksander Sarapik.
 
Kell 18 – 19 mälestusteenistus Niguliste kirikus. Esinevad organist Tiit Kiik ja ETV tütarlastekoor. Vaimulikuna teenib Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder. Aastapäevakõnega esineb Tallinna Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm.
 
Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad. Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.