et
en
Teksti suurus:
A A A

Endisele Kaitseliidu ülemale, kolonel Aleksander Seimanile avati mälestuskivi

10.10.2016
Kolonel Aleksander Seiman'i mälestuskivi avamine
Autor: n-srs Mikk Jürisson
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili avas reedel, 7. oktoobril Järvekülas koos kaitseväe, Eesti Eruohvitseride Kogu, Eesti Reservohvitseride Kogu ja Järveküla esindajatega kolonel Aleksander Seiman`i mälestuskivi.
Aleksander Seiman VR I/2, II/2, II/3 sündis 23. (vkj 11) jaanuaril 1886. aastal Pärnumaal Tõstamaa vallas Kastna mõisa teenijate peres. Sai üldhariduse Pärnu 4-klassilises Linnakoolis. Nagu paljud õpihimulised, kuid kitsastest oludest pärit noormehed, valis temagi hariduse omandamiseks sõjamehe elukutse. 1904. aasta 1-st septembrist asus ta õppima Vilno sõjakooli.

1914. a. augustis, vahetult pärast I maailmasõja algust läks rindele. Sõjaliste teenete eest annetati talle septembris 1916 Püha Anna 4. järgu orden ja ülendati jaanuaris 1917 kapteniks ning sama aasta septembris alampolkovnikuks.

Rahvusväeosade loomisel kutsus I Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik Aleksander Tõnisson ta teenistusse kodumaale ja Seiman asus 1917. aasta detsembris polguülema abi kohale.
1918. aasta 21. novembril nimetati polkovnik Seiman 4. jalaväepolgu ülemaks ja tema juhatusel toimus polgu formeerimine.
Märtsist 1920 augustini 1923 korraldusvalitsuse ülem, ühtlasi Vabaduse Risti Ühenduse nõukogu esimees ja sõjanõukogu liige.
Kolonel novembrist 1922. Märtsist 1924 1. diviisi ülema abi

1924. aasta 1. detsembri mässukatse järel  määrati kolonel Seiman Kaitseliidu ülemaks. Seda ametit pidas ta kuni 16. veebruarini 1925, mil nimetatud ametipostile asus kindralmajor Johannes Orasmaa.

Aprillis 1927 arvati kolonel Seiman ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema abi ametikohalt reservi. Ta oli valitud ka sõjavägede staabi aukohtu ja Ohvitseride Keskkogu juhatuse liikmeks ning ranna-, õhu- ja sisekaitse staabi ohvitseride kogu juhatuse ja aukohtu esimeheks. Kolme vabadusristi omanikuna oli ta Vabaduse Risti Ühenduse Tallinna osakonna liige ning kuulus Kaitseliidu Harju malevasse ning tuletõrjeühingusse.

Vabadussõjast osavõtu eest autasumaana saadud Sinalepa mõisa vahetas ta Hiiemäe talu vastu, mis oli Mõigu endine mõisasüda, kuhu rajas 33-hektarilise talu. Siin pidas ta friisi tõukarja ning esines sellega igal aastal põllumajandusnäitusel. Suurtalu maadel asus ka lasketiir, kus laskeoskustel rooste ei lastud minna.

12. märtsil 1934. aastal kuulutati riigis välja kaitseseisukord ja järgmisel päeval  kolonel Seiman arreteeriti (vabastati novembris 1934), kui vabadussõjalaste liikumise aktiivne tegelane ning Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse liige. Juunis 1935 mõisteti üheks aastaks tingimisi vangi. Arreteeriti uuesti 08. 12. 1935 Tallinnas Kadaka teel. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 20 aastaks sunnitööle. Seiman vabanes vanglast amnestiaga 1938. aasta mais. Presidendi otsusega anti talle 1939. aasta juunis tagasi kõik Vabadusristid ning sellega seonduvad õigused. Juunis 1940 anti tagasi ka koloneli auaste.

Nõukogude võim arreteeris Aleksander Seimani 29. novembril 1940. Lasti maha 05. aprillil 1941.