et
en
Teksti suurus:
A A A

Esimesed Eesti Vabariigi eest võidelnud said mälestustahvli

10.06.2015
Taasavatud mälestustahvel
Autor: Tiit Tamberg/Kaitseliit
Kolmapäeval taasavas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili Tallinnas Niine tänav 6 hoonel mälestustahvli omakaitselastele, kes 23.-24. veebruaril 1918.a. edukalt tõrjusid punamadrused ja päästsid Tallinna elektrijaama õhkulaskmisest.
"Need inimesed, kes Eesti Vabariigi esimesel päeval relvaga oma rahvast ja riiki kaitsesid, näitasid, et vabadusetahe oli meis tugevalt olemas. Järgnev vabadussõda näitas seda veenvalt," ütles kindral Kiili mälestusplaadi avamisel. "Täna avame seda tahvlit teist korda, me peame tegema kõik, et kolmandat korda seda uuesti avama ei pea," lisas Kaitseliidu ülem.

Koopia ajaloolisest plaadist valmistas ja paigaldas OÜ Miniplast. Mälestusplaat on valmistatud klaasist ja kinnitatud maja seinale sepiskinnitustega. Mälestusplaadi õnnistas Kaitseliidu peakaplan major Aivar Sarapik.

1918. a. veebruaris, kui enamlaste väed olid Tallinnast lahkumas ja saksa okupatsiooniväed sisse tulemas, said punamadrused käsu sakslaste tulekuks hävitada Tallinna laskemoonalaod ja tarbekorral terve linn maatasa teha. Sel ajal olid Tallinnas suured laskemoonatagavarad, millest suurem osa oli koondatud Kopli tänaval asunud ladudesse.

Neid õnnestus aga punastelt kavalusega üle võtta ja sinna paigutati omakaitse valvemeeskond. Ööl vastu 23. veebruaril  tegid sadamas seisvate vene sõjalaevade madrused viimase katse linna tungida. Nende kavas oli elektrijaama ja gaasivabriku vallutamine ning kasutades pimeduse katet ja tekkinud segadust panna linnas toime rüüstamist. Sellest teatati Jüri Trepp’ile, kelle majas Niine tänav 6 asus Omakaitse Tallinna 1. jaoskonna staap ja kust organiseeriti vastupanu. Elektrijaama ja gaasivabriku kaitseks saadeti kooliõpilasi ja omakaitselasi, kes lõid siis punaste madrustega esimese lahingu vabariigi ajaloos. Tulistamine kestis kogu öö ja nõudis elektrijaama kaitsjatelt ühe surmaohvri – Johannes Muischneeki. Lõpuks taganesid madrused. Järgmise päeva lõuna ajal tulid juba Saksa okupatsiooniväed.

Mälestustahvel avati esmakordselt 17. septembril 1933. Sel on 41 inimese nimed, kes toonastest sündmustest osa võtsid. Tahvli avas pärast kõnet riigivanema esindaja diviisiülem kindralmajor Gustav Jonson. Järgnevalt kõnelesid muuhulgas toonane Tallinna linnapea Anton Uesson, kontradmiral Johan Pitka ja Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Roska-Orasmaa. Tahvli võtsid punaterrori kartuses 1941.a. maha majaomanikud.