et
en
Teksti suurus:
A A A

Esimene näitus sarjast „Neid me mäletame“ Kaitseliidu peastaabis

06.06.2016
Muuseumiväljapanek kapten Paul Laamannist
Autor: Tanel Lään
Näituste sari räägib neist kaitseliitlastest, kes paistsid oma elu ajal eriti silma.  Memoriaalnäitused on osa Kaitseliidu ajalugu kajastavast väljapanekust, mis on pühendatud läheneva Eesti Vabariigi ja Kaitseliidu 100. aastapäevale.
Admiral Pitka üks lähedasemaid võitluskaaslasi, Vabadusristi kavaler kapten Paul-Georg Laamann sündis 1893. aastal Tartus. Lõpetas Vladimiri sõjakooli. Teenis 1. Eesti polgus 1917-19. Novembris 1918 korraldas Tallinna kaitseliitlasena patrullteenistust ja pealinna sisekaitset. Detsembrist 1918 laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülem ja jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr. 2 ülem. 1920. a. augustikuuni Tartu maakonna Kaitseliidu ülem ning Tartu linna komandant. Jaanuarist 1930 septembrini 1933 Kaitseliidu Võru linna malevkonna pealiku abi ja pealik. Autasustatud V klassi Kotkaristiga (1931).
 
Kapten Laamann oli Eesti Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatuse liige ja Võrumaa osakonna esimees. 1942. aastast sideohvitser Eesti Leegioni juures, 1943-44 rahvakasvatuse peavalitsuse 1. osakonna juhataja. Augustis 1944 määras kontradmiral Johan Pitka ta endanimelise löögiüksuse staabiülemaks.
 
Nõukogude võim arreteeris Paul Laamanni 1944. a. oktoobris ja mõistis novembris 1945 surma. Lasti maha 25.01.1946 Tallinnas.
 
2008. aastal annetati postuumselt kapten Paul Laamannile Kaitseliidu Võrumaa maleva teeneterist ja Pitka memoriaalil Harjumaal Kõue vallas avati mälestustähis. Kenotaaf Tartus Raadi kalmistu Maarja koguduse osas ja nimi tahvlil Tori kirikus.
 
Elfriede-Anna (Ella) ja Paul-Georg Laamanni lapsd – Asta (1918-95), Evy (1922) ja Uno (1927).
Evy Laamann Kalbus on raamatute “Tõde ei põle tuleski. Ühe eesti ohvitseri elutee ja sõjamälestused” (1993), “Eesti vabadussõjaluse hävitamine. Artur Sirgu lugu” (2010) autor.
 
Näitus heidab pilgu kapten Paul Laamanni elule ja tegevusele, mis 1930ndate alguses oli tihedalt seotud vabadussõjalaste liikumisega Eestis. Esemetest paeluvad eelkõige tähelepanu EVL Võrumaa osakonna lipp ja Paul Laamannile 1943. aastal tema 50. sünnipäevaks kingitud karikas.
 
Näituse koostas ja kujundas Tanel Lään, küljendas Tarmo Rämmi.
Fotod: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Filmiarhiiv, Kaitseliidu museum.
 
Järgmine näitus tuleb kolonelleitnant Meelis Särest (1960 – 2014), kes oli üks Kaitseliidu taastamise eestvedajaid Tartus 1990ndate alguses, taastatud KL Tartu maleva esimene pealik.