Altari taastajad ootavad häid ideid, milline altar täpsemalt võiks olla. Loovus ei ole piiratud materjali ega kujuga. Hetkeks on pakutud materjalideks alates klaasi, mõne maakivi, sepisena või nende kombinatsioonina. Kuna aeg on edasi läinud, siis oleks mõistlik tänapäeval tuld hoida gaasiga. Samas võiks altar olla selline, kus on võimalus kõigil inimestel tähtpäevadel süüdata küünlaid, et mälestada neile olulisi inimesi ja sündmusi.
Möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel rajati Eestis mitmetes paikades lipuväljakuid ja võidutule altareid. Võidutule altar oli kohaks, kus süüdati Võidupäeval presidendi poolt saadetud võidutuli. Võidutule altaril põlevast tulest said kõik võtta tulealge oma jaanituleks.
Järvamaalt on teada taolisi altareid Aravetel ja Türil. Türi võidutule altar rajati linnavalitsuse toel 1936. aastal kiriku parki. Rene Viljati fotokogus on säilinud foto altari avamisest. Avamisel osales 1 550 inimest, kõnet pidas Kaitseliidu Türi malevkonna pealik J. Laretei. Türi altar kujutas endast väikest küngast, mille tippu viis trepp. Lõkkeplatsi ümbrus oli piiratud suuremate kividega.
Ettepanekuid altari võimaliku kuju ja materjali kohta nii kirjeldusena kui joonistena ootame Türi Vallavalitsuse aadressil Kohtu 2, Türi linn, e-posti aadressil Yllar.Vahtramae@tyri.ee. või ka helistada telefonile 504 0112 kuni 15.veebruarini 2015.