et
en
Teksti suurus:
A A A

Kaitseliidu näitus Tartu Jaani kirikus

Näha saab üle 80 pildi koos selgitavate tekstidega, mis kajastavad Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide pikaajalise tegevuse mõnesid tahkusid.

Lühikese ülevaate saab ka võidupühaparaadidest. 1934.a otsustas valitsus määrata võidupüha riiklikuks tähtpäevaks ja tähistada seda 23. juunil. Riigikogu võttis vastava seaduse vastu 16.02.1934.a. Samal aastal tähistatigi võidupüha esmakordselt. Juba enne olid Kaitseliidu initsiatiivil välja kujunenud võidupüha tseremoonia elemendid: keskne võidutule süütamine ja laialisaatmine tähesõiduna üle maa, tule pidulik saabumine ja kohaliku võidutule süütamine piduliku tseremooniaga ja järgneva rahvapeoga.
 
Eesti Vabariigi 75. aastapäeva ja võidupüha tähistamise raames toimus Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus 1993. aastal kõigepealt Tallinnas, kus õnnistati ja anti üle lipud kaitseväe üksustele. Lippude üleandmisel pidas president L. Meri kõne, millele järgnes kaitsejõudude paraad. Edasi sõitis vabariigi president koos kaaskonnaga Tartusse.
 
Võidupühaparaadil Haapsalus 2000. aastal marssis 1016 osavõtja seas ka 55-meheline rühm Läti vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist Zemessardze. Esmakordselt täielikult Kaitseliidu korraldatavat paraadi juhtis Kaitseliidu ülem Benno Leesik. Raudteejaama esisele platsile oli üles rivistatud 9 kompaniid, 27 rühma ja 2 sõjaväeorkestrit. Paraadi võttis vastu president Lennart Meri, kes süütas võidutule, mis viidi laiali kõigisse maakondadesse. Võidutule õnnistas kaitsejõudude peakaplan Tõnis Nõmmik. Pärast võidutule ärasaatmist algas paraadmarss ja pärast seda siirduti pidulikule jalutuskäigule läbi Haapsalu südalinna. Piiskopilinnuses kostitati kõiki sõdurisupiga, samas oli avatud kaitserelvastuse ja –tehnika näitus ja vigurmarsiga esinesid kaitseväe ja piirivalveameti orkestrid.
 
Jõhvis peetud võidupühaparaadile 2003. aastal saabus võidutuli Tori sõjameeste mälestuskirikust ja Alu linnusest. Kaitseliidu korraldatud paraadil osales üle 900 inimese Kaitseliidust, kaitseväest, piirivalvest ja päästeametist. Võidupüha tähistamine näitas kohalikule rahvale Eesti kaitsestruktuuride suutlikkust ja aitas selgitada Eesti omariikluse sünnilugu. Lisaks Eesti kaitsejõudude orkestritele näitasid oma oskusi sel päeval ka Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Norra sõjaväeorkestrid.
 
Näitus on avatud 18. maist kuni 30. juulini 2019

Näitused koostas ja kujundas Tanel Lään
 
Võidupühaparaadid on Tartus toimunud kolmel korral (varemalt aastatel 1993, 1994, 2011).
Võidupühaparaad Jõhvis 2003. aastal
Foto autor: Ardi Hallismaa