et
en
Teksti suurus:
A A A

Kaitseliit peab meeles taasasutajaid

15.02.2010
Kaitseliit tähistab sel aastal üle-eestiliselt organisatsiooni taasasutamise 20. aastapäeva. Keskne sündmus toimub kolmapäeval, 17. veebruaril Järvakandis, kus 1990. aastal rahvaalgatuse korras taasloodi Kaitseliit.
"Kaitseliidu rolli on raske alahinnata. Meie inimesed on olemas kõikjal Eestis ja nende peamiseks relvaks on nende vaba tahe. Selline jõud on meie riigi üheks peamiseks tugisambaks," rõhutas Kaitseliidu ülem
kolonelleitnant Raivo Lumiste.

Kolmapäeval avatakse Järvakandi kultuurihalli ees mälestuskivi, millele järgneb Kaitseliidu Vanematekogu konverents, kuhu on kutsutud ka kõik Kaitseliidu omaaegsed taasasutajad. Järvakandi rahvas ja külalised saavad näha Kaitseliidu lippude rivistust, relvade- ja tehnikanäitust ning maitsta sõdurisuppi.

Veel Nõukogude okupatsiooni tingimustes kirjutasid 17. veebruaril 1990. aastal 125 inimest Järvakandis alla dokumendile nimega "Eesti Kaitseliidu konverentsi otsus". Toonasel koosolekul otsustati taastada Kaitseliit üleriigilise organisatsioonina, mille aluseks olid kohalikud kaitseliidud. Vastu võeti ka Kaitseliidu ajutine põhikiri.

Kaks aastat hiljem, juba iseseisvuse taastanud Eesti riigis, arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude koosseisu. Tänasel päeval on Kaitseliidul pea 12 000 liiget, koos eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Kodutütarde
ja Noorte Kotkastega kuulub Kaitseliitu 20 000 inimest.

Kaitseliit oli esimene riigikaitsestruktuur, mis taastati tervelt poolteist aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. Kaitseliidu ridadest tulid hiljem esimesed taastatud Eesti kaitseväe ohvitserid ja allohvitserid.