et
en
Teksti suurus:
A A A

Kindralmajor Johannes Orasmaa 125

03.12.2015
Kindralmajor Johannes Orasmaa
Täna möödub 125 aastat kindralmajor Johannes Orasmaa sünnist. Kindral Orasmaa kuulub Eesti sõjaajalukku Kaitseliidu väljakujundajana ja  juhina viieteistkümne aasta kestel (1925-1940).
03. detsembril 1890 sündis Virumaal Vaivara kihelkonnas Joala vallas Kulgu külas käsitööliste peres Johannes Roska (1935. a. 18. juunist perekonnanimi Orasmaa). Õppis Joala algkoolis ja Narva Aleksandri kirikukoolis, lõpetas Narva Poeglaste Gümnaasiumi  1911. Harrastas koolipõlves jalgpalli, maadlust ja uisutamist.

1911. aastal astus õppima Vladimiri sõjakooli Sankt-Peterburgis ja lõpetas selle 1913. aastal nooremleitnandina. Suunati Liibavi (Liepaja) ja edasi Nowo-Georgiewski (Modlin Poolas) kindlustuste suurtükiväkke.

Rindetegevus I maailmasõjas algas Johannes Roskal Grodnos 9. raskesuurtükiväe brigaadis ja 1915. a. novembrist 48. ja seejärel 72. suurtükiväedivisjonis Saksamaal ja Austrias. 1916. aastal ülendati leitnandiks ja aasta pärast alamkapteniks. I maailmasõja rinnetel sai korra põrutada ja kaks korda gaasimürgituse.

Sõjas ülesnäidatud vapruse eest omistati Roskale  Püha Stanislavi IV ja III järgu, Püha Anna IV, III ja II ning Püha Vladimiri IV järgu teenetemärgid.

1917. aasta novembris teenis Roska Ukrainas. Kui algas Eesti rahvusväeosade loomine, tuli ta juba sama aasta detsembris Eestisse, oli jaan-st apr-ni 1918 Eesti 1. suurtükiväebrigaadi 5. patarei ülem. Kui Saksa võimud Eesti sõjaväe laiali saatsid, lahkus kapten Roska kodumaalt ja teenis Vene valgete Põhjakorpuses soomusrongil. Niipea, kui Saksa okupatsioon murdus, ruttas Roska kodumaale. Ta jõudis Valka ja ühines sealse Kaitseliiduga.

Vabadussõja alates määrati ta 1918. a. 5. detsembril 1. suurtükiväepolgu 5. patarei ülemaks, kellena jõudis 4. jaanuaril 1919 Lõunarindele (Võru-Jēkabpilsi liinil), 1. augustil 1919 edutati Roska 2. diviisi suurtükiväepolgu ülemaks. 1919 – 20 merekindluse ülem, pärast sõda 1921 – 23 soomusrongide brigaadi ülem

Tema teeneid Eesti Vabadussõjas märkisid I liigi 2. järgu ja II liigi 3. järgu Vabadusristid ja talumaa Vaimastveres Tartumaal.

24. veebruaril 1923 ülendati Johannes Roska koloneliks. Aastatel 1923 – 25 oli 2. soomusrongirügemendi ülem, täites ühtlasi ka Valga garnisoni-ülema kohuseid. Kaitseliidu taastamist Valgas algatas ta juba novembris 1924 ja 10. veebruaril 1925 määrati kolonel Roska kogu Kaitseliidu ülemaks. 24. veebruaril 1928 ülendati kindralmajoriks.

Kaitseliidu ülemana pööras ta suurt tähelepanu sporditegevusele, eriti suusatamisoskuse arendamisele kaitseliitlaste seas. 1936. aastal algatas muinaspaikade tähistamise liikumise, mille käigus varustati linnuseasemed metallplaatidega, kus oli peal Eesti linnuste kaart ja antud linnust märgistav eritähis. Riiginõukogu liige (1938).

Esimese punase okupatsiooni ajal arreteeriti Orasmaa 19. juulil 1940 Tabiveres – samal päeval kindral Johan Laidoneriga. Peale ligi kolm aastat vintsutamist ja näljutamist suri kindralmajor Johannes Orasmaa 24. mail 1943 Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis Venemaal. Kindrali meeleheitele viidud abikaasa Anna leidis ainsa lohutuse selles, et sama aasta jõulude eel vabatahtlikult elust lahkus. Anna ja Johannes Orasmaal oli poeg Fred-Johannes ja tütar Liia. Lapselaps Andres ja lapselapselaps Harlet, kes töötab heliala juhina Ugala teatris.

Kindralmajor Johannes Orasmaa mälestustahvlid on Tabiveres, Narvas ja Valgas. Orasmaa sünnipäeva tähistatakse KL Valgamaa maleva poolt Valgas ja KL Jõgeva maleva poolt Tartus. Kaitseliidu peastaabis on avatud kindral Orasmaa 125. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Ühtlasi lehvivad pikaaegse Kaitseliidu ülema sünniaastapäeva puhul kõigil KL malevate staabihoonetel riigilipud.