et
en
Teksti suurus:
A A A

Kaitseliidu laskur- ja kütiklasside normide täitmise juhend

I Normide täitmise korraldamine

1. Kaitseliidu laskur- ja kütiklasside normide täitmist korraldavad Kaitseliidu Peastaap ja Kaitseliidu malevad.
2. Malevad korraldavad normide täitmiseks aasta jooksul vähemalt neli võistlust.
3. Kaitseliidu laskur- ja kütiklasside norme saab täita nii Kaitseliidu kui ka teiste jõustruktuuride (kaitsejõudude, piirivalve, politsei ) ja Eesti Laskurliidu piirkondlikel, üleriigilistel ning rahvusvahelistel võistlustel, kus on kavas normi täitmiseks ettenähtud harjutused.

II Laskur- ja kütiklasside omistamine.


1. Kaitseliidu laskur- ja kütiklasse omistatakse Kaitseliidu tegev- ja toetajaliikmetele, Naiskodukaitse-, Noorkotkaste-, Kodutütarde organisatsiooni liikmetele, kes on täitnud vastava klassi normi.
2. Kaitseliidu laskur- ja kütiklasside normide täitmist tõendab Kaitseliidu Peastaabi ülema või malevapealiku poolt lasketulemuste protokollile tugineva taotluse alusel välja antud diplom, mis annab õiguse vastava klassi laskurimärgi omamiseks.
3. Kaitseliidu laskur- ja kütiklassi märk omistatakse ühekordselt ning registreeritakse klassinormide registris vastava numbri all.
4. Kaitseliidu laskur- ja kütiklassi märgi omandab normi täitnud isik omal kulul.
5. Kaitseliidu Peastaabi ülemal ja malevapealikul on õigus märk annetada tasuta.
6. Kaitseliidu laskur- ja kütiklassi normi täitmine ei aegu.
7. Laskurklassid:
- II klass
- I klass
- Esilaskur

8. Kütiklassid:
- II klass
- I klass
- Esikütt

9. Laskur- ja kütiklassi normide täitmist alustatakse kõige madalamast (II klass) klassist. Iga järgneva klassi normi täitmist on laskuril õigus taotleda alles siis, kui eelneva normi täitmisest on möödunud kolm kuud.
10. Kütiklassi normide täitmist võib laskur taotleda siis, kui on täidetud esilaskuri norm.
11. Naiskodukaitse-, Noorkotkaste-, Kodutütarde- organisatsiooni liikmed ja üle 50 aasta vanused kaitseliitlased võivad täita laskur- ja kütiklasside norme ka väikekaliibrilistest (cal 22 long rifle ) relvadest.
12. Klassinormi kordamise korral, sama klassi teises harjutuses, saab laskur vastava diplomi.
13. Esikütil, kes on täitnud esiküti normi nii püssist kui ka püstolist laskmises, on õigus kanda laskuri akselbanti.
14. Laskuri akselbanti on õigus välja anda ainult Kaitseliidu ülemal vastavalt Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku esildisele.

III Võistluste kohtunikud klassinormide täitmisel


1. Kaitseliidu laskur- ja kütiklasside normide täitmise võistlust juhib kolme liikmeline zürii, keda juhib Kaitseliidu Peastaabi ülema või malevapealiku poolt määratud isik.
2. Laskmise läbiviija tulejoone kohtunik peab omama Kaitseliidu, kaitseväe, piirivalve või politsei poolt tunnustatud laskeinstruktori kvalifikatsiooni või Eesti Laskurliidu kohtuniku litsentsi ning on üheks zürii liikmeks.
3. Käsklused ja tegevus tulejoonel toimuvad kaitseväes kehtiva korra kohaselt.
4. Lasketulemuste arvestamise komisjon (TAK) peab koosnema kolmest liikmest ja säilitama oma koosseisu kogu võistluse või antud harjutuse lõpuni, kui erinevatel harjutustel on erinevad tulemuste arvestamise komisjonid.
5. Tulemuste arvestamise komisjon on vastutav märklehtede ettevalmistamise, nendesse laskmise õige fikseerimise ning tulemuste määramise õigsuse eest.
6. Võistluse zürii ja tulemuste arvestamise komisjon kujundavad oma otsused vaieldavates küsimustes enamushääletuse põhimõttel.
7. Iga harjutuse lasketulemuste protokoll peab olema kinnitatud kõigi kolme TAK liikme allkirjaga ning laskude väärtused ja hulk hilisemale protestimisele ei kuulu.
8. Võistluse zürii esitab lasketulemuste protokolli alusel maleva pealikule või Kaitseliidu Peastaabi ülemale taotluse laskurklassi omistamiseks isikutele, kes on lasknud välja nõuetekohased tulemused.
9. Abikohtunike arvu igal konkreetsel võistlusel otsustab võistluse zürii.
10. Individuaaltulemuste paremusjärjestuse määramisel võrdse tulemuse korral on parem see laskur, kellel on parem viimane, eelviimane jne. 10 lasuline seeria ning nende võrdsuse korral laskur, kellel on rohkem suuremaid tabamusi (“10”, “9”, “8” jne.)
11. Juhendis määratlemata küsimused lahendab zürii kohapeal.

IV Märklehed


1. Kaitseväe märkleht nr 4 (ringidega rinnakuju ) roheline või must 500 x 500 mm.
Märkleht jagatakse gabariitjoontega vöönditeks. Gabariitjoone paksus kuni 2 mm.
Märklehe keskel 10 ring läbimõõduga 100 mm
9 ring -“- 200 mm
8 ring -“- 300 mm
7 ring -“- 400 mm
6 ring -“- 500 mm

Viimasest ringist väljapoole jääv roheline ala annab 5 silma.
Vöönditesse võivad olla trükitud vastavad numbrid, 10-ne vööndis numbrit ei ole.

2. Püstoli märkleht
Märklehe nähtav suurus 550 X 550 mm. Must südamik 7 - 10 läbimõõt 200 mm. Gabariitjoonte paksus kuni 0,5 mm.
Märklehe keskel 10 ring 50 mm
9 ring 100 mm
8 ring 150 mm
7 ring 200 mm
6 ring 250 mm

3. Sportpüssi 50 m märkleht
Märklehe nähtav suurus 250 X 250 mm. Musta südamiku läbimõõt 112,4 mm. Gabariitjoone paksus 0,3 mm
Märklehe keskel 10 ring 10,4mm
9 ring 26,4 mm
8 ring 42,4 mm
7 ring 58,4 mm
6 ring 74,4 mm
5 ring 90,4 mm

V Tulemuse määramine märklehes


1. Kõik tabamused märklehes saavad tulemuseks selle ringi numbri, mida see lask tabas. Tabamus, mis puudutab ringidevahelise piirjoone välimist serva, saab tulemuseks suurema numbriga märgitud ringi väärtuse.
2. Kui on tegemist vaieldava tabamusega märklehes, siis tuleb kasutada kaliibrit või läbipaistvat “silma” (plaadile graveeritud rõngas, mis vastab kuuli kaliibrile). Tabamus saab suurema numbriga ringi väärtuse, kui kuuli tekitatud auk puudutab mõõtekaliibri tappi, mis on asetatud kuuli auku.
3. Kaliibrit tohib kuuliauku asetada ainult üks kord. Määratud lasu väärtus tuleb kirjutada märklehele ning kinnitada kohtuniku initsiaaliga, kes väärtuse määras.
4. Kui kahtlase lasu väärtuse määramisel kaks kohtunikku on erineval arvamusel, siis kolmanda kohtuniku otsus annab tulemuse enamushääletuse põhimõttel, mida kinnitatakse initsiaalidega märklehel.
5. Tulemuste arvestamise komisjoni otsused on lõplikud ega kuulu protesteerimisele.
6. Püstolist kiirlaskmiste korral pöörduvatesse märklehtedesse pöörde ajal tabatud lask jätab pikerguse augu. Tabamus loetakse õigeks, kui augu pikkus täiskaliibrilise padruniga lastes on 11 mm ja 5,6 mm padruniga 7 mm või väiksem.
7. Vaidlusaluste laskude mõõtmiseks peab kasutama järgnevate mõõtmetega kaliibreid:
- Revolver ja täiskaliibriline püstol
Kaliibri tapi (rõnga ) välisläbimõõt = 9, 65 mm +0,05 mm
Tapi pikkus 10- 15 mm
- Vintpüss (padrun 7,62 )
Kaliibri tapi ( rõnga ) välisläbimõõt = 8,0 +0,05 mm
Tapi pikkus 10- 15 mm
- Väikekaliibriline püss ja püstol 5,6 mm ( cal 22 )
Tapipealse rõnga diameeter 5,60 + 0,05 mm
Tapi läbimõõt 5,0 mm
Tapi pikkus 10- 15 mm

VI Relvad ja abivahendid


1. Klassinorme lahingrelvadest täidetakse automaadist AK-4, GALIL AR, poolautomaatvintpüssist M- 14 .
Tehasekonstruktsiooni muutmine on keelatud.
2. Klassinormid täiskaliibrilistest püstolitest täidetakse püstolist “Makarov” või teistest püstolitest kaliibriga 7,62 - 9,0 mm. Püstolite tehasekonstruktsiooni muuta ei tohi, sportkäepidemeid kasutada ei tohi.
3. Klassinormid väikekaliibrilisest sportpüssist täidetakse 5,6 mm kaliibriga mistahes marki püssist pika padruniga ( cal 22 long rifle).
4. Klassinormid sportpüstolist täidetakse mitmelasulistest sportpüstolitest ja standardpüstolitest, milledes kasutatakse 5,6 mm pikka padrunit (cal 22 long rifle ). Kirbu kaugus sihikust ei tohi ületada 220 mm. Püstoli kaal koos kõigi lisanditega ning ilma padruniteta ei tohi ületada 1400 grammi .Vintraua pikkus kuni 153 mm. Ükski käepideme osa ega lisand ei tohi ümbritseda kätt.
5. Laskuri riietus vastab Kaitseliidu vormi nõuetele või Eesti Laskurliidu võistlusmäärusele. Igasugune erivarustus ja vahendid või riided, mis aitavad jäigastada või osaliseltki piiravad jalgade, keha või käsivarre liikuvust on keelatud.
6. Laskur on kohustatud kasutama kuulmist kaitsvaid abivahendeid ( kõrvatropid, kõrvaklapid).
7. Laskur võib kasutada relvast lahus olevat vaatetoru - pikksilma või binoklit.
8. Raadiosidevahendi kasutamisel ei tohi selle helitugevus segada teisi laskureid tulejoonel.
9. Laskur võib laskekohal kasutada alusriiet või alusmatti
10. Laskur võib põlvelt asendis kasutada pehmest ja painduvast materjalist silindrikujulist põlvekotti, mille pikkus on kuni 25 cm ja läbimõõt kuni 18 cm.
11. Laskur võib kasutada prille. Optiliste seadmete ja läätsede kinnitamine relvale on keelatud.

VII Laskepaigad


1. Laskmisi peab läbi viima lasketiirudes, mis vastavad ohutustehnika eeskirjadele käsitulirelvadest (kaliiber kuni 20 mm) laskmisel OTE 2.1.
2. Tiirudes tulejoon ja märkidejoon peavad olema paralleelsed. Laskekohad peavad asuma tagapool tulejoont.
3. Laskekoht püssitiirus peab olema minimaalselt 1,6 m lai X 2,5 m pikk. 50 m tiirus võib laskekoha laiust suurema hulga laskurite osalemiseks vähendada kuni 1,25 meetrini.
Püstolitiirus on laskekoht minimaalselt 1,0 m lai X 1,5 m pikk. Püstolitiirus peab laskekohtade vahel olema vahesein mõõtmetega 1.5 m x 1.5 m, ulatuma 0,5 m tulejoonest ettepoole ja ülemine serv olema 2,0 m kõrgusel laskekoha põrandast.
4. Laskekoha põrand peab olema igas suunas tasane ja tugev ning mitte kõikuma.
5. Tulejoon peab olema selgelt maha märgitud ning ükski laskuri kehaosa ei tohi puudutada maad või põrandat joonest eespool. Märklehe kaugus tulejoonest peaks vastama piiridele:
300 m tiir +/- 1.0 m
50 m tiir +/- 0,20 m
25 m tiir +/- 0,10 m
Märklehe keskpunkti kõrgus laskekoha põranda suhtes peab olema
300 m tiir norm 3,00 m lubatud +/- 4,00 m
50 m tiir norm 0,75 m lubatud +/- 0,50 m
25 m tiir norm 1,40 m lubatud +/- 0,10 m
Kõigi märklehtede keskpunkti kõrgus tiirus peab olema sama +/- 1 sentimeeter.
6. Püssiharjutusi lastavas tiirus peab iga neljandat laskekohta eraldaval mõttelisel joonel tulejoonest 10 m, 30 m ning 50 m, 100 m, ja 200 m kaugusel asetsema ristkülikukujulised tuulelipud, minimaalsed mõõtmed 50 mm x 400 mm
7. Märklehtede alused peavad olema kohakuti vastava laskekoha numbriga, mis on normaalsetes oludes tulejoonelt selgesti nähtavad.

VIII Laskeasendid


1. Lamades asendist laskmisel laskur lamab kõhuli laskekohal, näoga märklehe poole. Relva hoitakse parema käega püstolkäepidemest, vasaku käega laesäärest või salvest, relva kaba toetub vastu paremat õlga. Käte küünarvarred (küünarnukist randmeni ) , riietus ja relv ( ka padrunisalv ) peavad olema selgelt eraldatud laskekoha pinnast ning kõikidest kõrvalistest esemetest. Rihma kasutades, ei tohi rihm olla ümber relvakaba, ega relvakoja. Käed ei tohi omavahel kokku puutuda.
2. Püsti asendist laskmisel laskur seisab laskekohal ilma kõrvalise eseme lisatoeta. Relva hoitakse parema käega püstolkäepidemest, vasakuga laesäärest või salvest, relva kaba toetub vastu paremat õlga. Vasak käsivars või küünarnukk võib toetuda rinnale või puusale. Relva rihma kasutamine on keelatud ja rihm ripub vabalt.
3. Põlvelt laskmisel laskur istub parema jala kannal, põlv toetub maha. Põlve all võib kasutada põlvekotti. Kui laskur ei kasuta põlvekotti, võib parema jala laba olla pööratud mistahes nurga all. Relva hoitakse vasaku käega laesäärest, parema käega püstolkäepidemest ja kaba toetub vastu paremat õlga. Vasak küünarnukk toetub põlvele. Relva rihma võib kasutada.
4. Vasakukäelistel on relva hoidmise asendid vastupidised paremakäelistele.
5. Laskmisel püstolist peab laskur seisma vabalt tulejoone eesserva taga ilma kõrvaliste esemete lisatoeta. Relva peab hoidma ühe käega ja laske sooritama sama käega, soovi korral võib teise käega moodustada lisatoe laskekäele. Püstolit hoidva käe ranne peab olema täiesti vaba, ei tohi rannet kinni siduda, kanda randmerihma jm. , mis võivad anda lisatuge.

IX Laskemoon, laskude arv ja aeg


1. Laskmisel tohib kasutada antud relvale ette nähtud õiget liiki ja puhast, ilma muljumisjälgede-, korrodeerumistunnuste- või muude nähtavate defektideta laskemoona.
2. Ettevalmistusaeg enne esimest proovilasku püssiharjutustes on 5 min. ja püstoliharjutustes 3 minutit.
3. Klassinormide täitmiseks lubatud proovi- ja võistluslaskude arv:

Relv Distants Asend Aeg Proovid Aeg Võistluslasud
Automaat, ründevintpüss
(M- 14, AK- 4, Galil AR)
100 m
 
Lamades
 
4 min
 
5 lasku
 
8 min
 
10 lasku
 
Automaat, ründevintpüss
(M- 14, AK- 4, Galil AR)
100 m
 
Lamades
 
4 min
 
5 lasku
 
8 min
 
10 lasku
 
    Põlvelt      10 min  10 lasku
    Püsti      12 min  10 lasku
Täiskaliibriline püstol 25 m Püsti 5 min 5 lasku 2x5 min 2x5 lasku
             
Laskurklass:            
Väikekaliibriline püss  50 m  Lamades  Üldaeg piiramatu
 
15 min 10 lasku
Sportpüstol 25 m Püsti 5 min 5 lasku 2x5 min 2x5 lasku
             
Kütiklass:
           
Väikekaliibriline püss
 
50 m
 
Lamades
 
Üldaeg piiramatu
 

 
45 min
 
30 lasku
 
Sportpüstol 25 m Püsti 5 min 5 lasku 6x5 min 6x5 lasku


X Käitumisreeglid laskuritele ja esindajatele.


1. Kõik laskurid peavad teadma ohutustehnika eeskirju ning kinnitama seda allkirjaga ohutustehniliste teadmiste ja oskuste kontrolli raamatus.

2. Igaüks on kohustatud peatama laskmise või muu tegevuse käsklusega “TULI SEIS“, kui ta märkab, et on tekkimas ohtlik olukord.

3. Kõva lärm ja valjuhäälne kõnelemine laskekohtade läheduses on keelatud.
4. Kogu tegevus tulejoonel toimub ainult laskmise läbiviija iga konkreetse käskluse alusel.
5. Igasugune nõu andmine ja abistamine tulejoonel olevale laskurile võib toimuda laskmise läbiviija loal.
6. Kui laskur soovib lahkuda tulejoonelt, peab ta oma relva tühjaks laadima, jätma selle ohutuna tulejoonele ning laskmise läbiviija loal võib lahkuda.
7. Kui laskur avalikult eirab selle juhendi või kohtunike esitatud nõudeid (relvad, riietus, asend, häirib teist laskurit lasu sooritamise ajal jne. ) siis tehakse talle hoiatus, nii et laskur saaks oma viga parandada. Kui laskur ei paranda viga nõutud aja jooksul, kõrvaldatakse ta võistluselt.
8. Kui laskur sooritab tahtlikult varjatud rikkumise, siis kõrvaldatakse ta koheselt võistluselt.
9. Kui laskur käsitseb relva ohtlikul viisil või rikub ohutustehnika nõudeid, võivad laskmise läbiviija-kohtunik või zürii liikmed kõrvaldada ta võistluselt.
10. Laskurile tuleb teha hoiatus niisuguses vormis, et ei jääks mingit kahtlust, et tegemist on ametliku hoiatusega.
11. Kui püstolist laskmisel tekib tõrge ja laskur teatab sellest, kuid allesjäänud aja piires ei jõua seeriat lõpuni lasta, antakse laskurile lisaaega seeria lõpetamiseks. Kui laskur ei teatanud tõrkest, loetakse laskmata lasud möödalaskudeks.

Koostasid:
Mjr Mart Puusepp Tallinna Malev
Ltn Jaan Heinroos Kaitseliidu Peastaap
Srs Hannes Reinomägi Viru Malev