et
en
Teksti suurus:
A A A

Näitusefotode nimekiri


1 9 9 3
Võidutule süütamine Vabadussõja mälestusmärgi juures. Suurt tõrvikut hoiab oma käes Kaitseliidu ülem major Johannes Kert.
Eesti Vabariigi 75. aastapäeva ja võidupüha tähistamise raames toimus Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus kõigepealt Tallinnas. Lippude üleandmisel pidas
Vabariigi President Lennart Meri kõne, millele järgnes esimene võidupühaparaad
pärast 53-aastast pausi. Edasi sõitis president koos kaaskonnaga Tartusse
1 9 9 3
Tallinnast oli võidutule Tartusse toonud Kaitseliidu Tartu maleva pealik Harri Henn. Ta andis põleva tõrviku Vabariigi Presidendi kätte, kes süütas malevkondade tõrvikud. Algas paraad, mida juhatas kolonel Ants Laaneots. Siis sõitsid Raekoja platsile soomukid
1 9 9 4
Võidupühaparaad Eesti nooruse linnas Tartus
1 9 9 4
President Lennart Meri: „ Eesti kaitsejõud on eesti noorus
ja kehastab eesti rahva tahet elada iseseisva riigina.“
1 9 9 5
Paraad toimus Pärnus tihedas suvevihmas
1 9 9 5
Kodutütarde peavanem Anne Eenpalu oma kasvandikega paraadil
1 9 9 6
Taasiseseisvunud Eesti esimene suurem sõjaväeparaad toimus võidupühal Narvas. Marssis umbes 800 mundrikandjat. Narva kindlusest tuli ilutulestiku kogupauk. Hiljem võis kuulda isegi venelaste kiitust, et „tak kulturna – estontsõ malatsõ“
1 9 9 7
Väikesele Vabaduse väljakule Võrus oli kogunenud vägede pidulikuks ülevaatuseks pool tuhat kaitseväelast, kaitseliitlast, veterani ja koolilast. Pealtvaatajate eest möödusid soomusautod hellitusnimedega Marju ja Kersti, kaks tankihävituskahurit ja miinipildujat
1 9 9 8
Võidupüha paraad korraldati Viljandis Vabaduse platsil. Paraadi olid vastu võtmas Eesti Vabariigi President Lennart Meri ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert. Viljandisse oli koondatud Kaitseliidu malevate lipud, mida kandsid 20 lippurit
1 9 9 9
Paraad toimus Valgas. Vabariigi President Lennart Meri märkis oma kõnes, et 80 aasta tagune pealetung Cesise (Võnnu) all ja suurvõit sakslaste Landeswehri üle oli murranguline nii Eesti kui Läti ajaloos. „Kuid veelgi tähtsam oli, et saavutasime võidu omaenda kõhkluste ja ebakindluse üle,” rõhutas president.
1 9 9 9
Võidupühaparaadil Valgas marssis 800 riigikaitsjat. Lisaks lennukile ja helikopterile näitas kaitsevägi paraadil kahte luuresoomukit BRDM, kahte soomustransportööri BTR-70, kolme 120-millimeetrist suurtükki, kolme 23-millimeetrist õhutõrjekahurit ja kahte 105-millimeetrist haubitsat
2 0 0 0
Võidupüha paraadil Haapsalus marssis 1016 osavõtja seas ka 55-meheline rühm Läti vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist Zemessardze. Esmakordselt täielikult Kaitseliidu korraldatavat paraadi juhtis Kaitseliidu ülem kapten Benno Leesik. Raudteejaama esisele platsile oli üles rivistatud 9 kompaniid, 27 rühma ja 2 sõjaväeorkestrit.
2 0 0 0
Pärast võidutule ärasaatmist algas paraadmarss ja siis siirduti pidulikule jalutuskäigule läbi Haapsalu südalinna. Piiskopilinnuses kostitati kõiki sõdurisupiga, samas oli avatud kaitserelvastuse ja –tehnika näitus ja vigurmarsiga esinesid kaitseväe ja piirivalveameti orkestrid
2 0 0 1
Pärnu võttis linna 750-aastasel sünnipäevapeol toimuvat võidupüha paraadi kui juubelikingitust. Vasakult: nooremleitnant Neeme Brus, Kaitseliidu ülem
kapten Benno Leesik, vanemveebel Peeter Land ja leitnant Rene Brus
2 0 0 1
President Lennart Meri ütles oma kõnes: „Eesti kaitsetahe on alati olnud tugev. Täna, võin ma teile kinnitada, liitub Eesti kaitsetahtele Eesti kaitseoskus.“
2 0 0 1
Pärast paraadmarssi demonstreeris Kaitseliidu lennukorpus langevarjuhüppeid Pärnu jõkke. Inimesi jätkus kai ääres seisvatele sõjalaevadele ja sõjatehnika näitusele
2 0 0 2
Rivistus algas Põlva staadionil kell 10.30. Tund aega hiljem jõudis kohale president Arnold Rüütel ja asus tervitama kohale tulnud üksusi. Mereväelaste venitatud „Tervist, här-ra presi-dent!” kiskus paljudel paraadi pealtvaatajatel suu muigele. Kõlavalt tervitasid riigipead aga naiskodukaitsjad, kes vaevalt tund aega enne paraadi algust said Põlva kirikus endale ametlikult õnnistatud lipu. Väliskülalisi oli Rootsist, Lätist ja Suurbritanniast
2 0 0 3
Jõhvis peetud Võidupüha paraadile saabusid mälestustuled Tori kirikust ja Alu linnusest. Paraadil osales üle 900 inimese Kaitseliidust, kaitseväest, piirivalvest ja päästeametist.
2 0 0 3
Võidupüha tähistamine näitas kohalikule rahvale Eesti kaitsestruktuuride suutlikkust ja aitas selgitada Eesti omariikluse sünnilugu.
2 0 0 3
Lisaks Eesti kaitsejõudude orkestritele näitasid oma oskusi sel päeval ka Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Norra sõjaväeorkestrid
2 0 0 4
Võidupüha paraad toimus Rakveres. Eesti rahvas tähistas 2004. aasta võidupüha,
Võnnu lahingu 85. aastapäeva esmakordselt NATO ja Euroopa Liidu täieõigusliku liikmena.
Kaitseliidu pataljoni 481 meest möödamarsil
2 0 0 4
USA Marylandi Rahvuskaardi lipumeeskond võidupühaparaadil Rakveres
2 0 0 5
Võidupüha tähistamine toimus Paides.
Eesti Reservohvitseride Kogu liputoimkond võidupühaparaadil
2 0 0 5
Naiskodukaitsjad ja kodutütred paraadil.
Keskel sammub NKK esinaine Dagmar Mattiisen
2 0 0 5
Välismissioonidel viibinud kaitseliitlastest tuletoojad viisid presidendilt saadud võidutule kaitseväe maasturitel oma kodumaakondadesse
2 0 0 6
Võidupühal toimus Küdema lahes Saaremaal Eesti riigi ajaloo esimene mereparaad, kus osales 20 laeva üheksast riigist, kokku üle 600 meremehega. Anti 21 kogupauku kolmest haubitsast. Õhuväe helikopterid ja NATO lennukid sooritasid ülelennu.
2 0 0 6
Mereparaadi nimetati ühtlasi ka sõjaväeliseks mereõppuseks Ösel 2006. „See kandis kõiki õppuse tunnuseid. Kogu kaldastruktuur, juhtimis- ja sidesüsteemid olid nagu päris õppusel,” märkis mereparaadi peakorraldaja, vanemleitnant Toomas Peek.
2 0 0 6
Mereparaad lõppes ilutulestikuga Saaremaa sadamas ning Orissaare ja Tornimäe taidlejad andsid samas kontserdi.
2 0 0 7
Võidupühal Raplas ühendati võidutuleks Varbola linnusel süüdatud muinastuli ja
Tori kirikust tulnud mälestustuli. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves lähetas võidutule kõikjale üle Eesti
2 0 0 7
President Toomas Hendrik Ilves: „ Meie julgeolekut aitab tagada ligi kümnetuhandelise liimeskonnaga Kaitseliit. Mõelgem neile sadadele vabatahtlikele, kes läksid appi päästjatele kustutama Elliste raba. Ja meenutagem neid sadu kaitseliitlasi, kes aprillis-mais astusid abipolitseinikeks.“
2 0 0 8
Võidupühal Pirita teele rivistunud paraadi eripäraks oli selle suurus: rivis oli enam kui 1300 kaitseliitlast, kaitseväelast, Kaitseliidu eriorganisatsioonide esindajat ja orkestranti. Teine pilkupüüdev uudsus paraadil oli kõigil kaitseliitlastel seljas olev Eesti kaitseväe nn digilaiguga uus välivorm. Lisaks ilmestasid paraadirivi lipumeeskonnad 16 välisriigist
2 0 0 8
Sel aastal kandsid võidutuld tublimad kaitseliitlased ja noorkotkad ning seda ei suutnud kustutada ka vihm. Tuletoojad Valgamaalt major Meelis Kivi ja noorkotkas Romek Taldrik
2 0 0 9
Võidupüha paraad toimus Jõgeval. Vabadussõja võidusamba avamisel Tallinnas ja kõikjal Eestis korraldatud maakaitsepäeva üritustel osalesid kõik meie malevad ja Kaitseliidu eriorganisatsioonid. Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste sõnul: „Taas kord esines Kaitseliit tugeva ja väärika koostööpartnerina, mis on meie kui ühiskonda liitva ja tugevdava organisatsiooni üks esmaseid eesmärke.“
2 0 1 0
Viljandis peetud võidupüha paraad oli järjepanu kümnes, mis taasiseseisvunud Eestis on olnud Kaitseliidu korraldada. Paraadile oli toodud 13 lippu ning pidulikul möödamarsil osales kokku 838 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, noorkotkast ja kodutütart. Presidendilt saadud võidutule viisid maakondadesse malevkonnapealikud
2 0 1 1
Kaitseliit korraldas 2011. aastal iseseisvuse taastanud Eestis kahekümnenda võidupüha paraadi taas kord Tartus. Paraadi juhtmotiiviks oli sedapuhku haridus. Tuletoojateks olid sel aastal valitud Kaitseliidu Kooli edukaimad kursuslased igast malevast. Paraadi tervitasid meie NATO liitlased. Üle Tartu lendasid Prantsuse hävitajad Mirage
2 0 1 2
Võidupüha paraad toimus Pärnus – juba kolmandat korda taasiseseisvunud Eestis.
Rivisammu tuleb alustada suure trummimängija käe liikumise järgi