et
en
Teksti suurus:
A A A

Täna algab Võidupüha tähistamine Viljandis

22.06.2010
Väärtustades vabadusvõitlejate vaprust ning toetudes ajaloolisele tavale on Võidupüha paraad muutunud kindlaks ja väärikaks osaks Eest riigi tähtpäevade seas. Tänavu on Võidupüha tähistamise keskpunkt Viljandi.
23. juunil, Võidupühal ja Maakaitsepäeval Viljandis kõlav puhkpillimuusika ja eelmisel õhtul peetud kontsertetendus osutab mitmele ümmargusele tähtpäevale: Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäevale, Noorte Kotkaste organisatsiooni 80. sünnipäevale ning Ümera lahingu 800. aastapäevale. Ühtlasi on Viljandi paraad ka taasiseseisvunud Eesti kümnes paraad, mis on Kaitseliidu korraldada.

Võidupüha tähistamine saab alguse täna kell 19.30 Leedu Kaitseväe orkestri esinemisega Viljandis Arkaadia aias.

Kell pool kümme õhtul on publik oodatud Viljandi lauluväljakule, kus leiab aset vaatemänguline ja muusikaline kontsertetendus "Henrik, Liivimaa kroonik ehk miks mäletada Ümerat?" Tegemist on Ümera lahingu 800. aastapäevale pühendatud etendusega, mis siiski erineb tavanäidendist. Lavastaja Jaanika Juhanson ütles, et tegemist pole lahingu taaskehastamisega elutruus vormis, vaid pigem ajalootund, mis tegeleb küsimustega: kuidas me mäletame oma ajalugu ning kuidas mäletada Ümera lahingut ja mida sellest mäletada? Et publik ei istu tavapäraselt publikutoolidel, palub lavastaja külastajatel kaasa võtta istumisalused.

Pool tundi enne südaööd võetakse publik rongkäiku ja liigutakse Viljandi Lossimägede Kaevumäele, kus Noorte Kotkaste Sakala maleva noorkotkad süütavad muinastule. Tulesüütamise loitsu loeb Aleksander Sünter, tule õnnistavad Kaitseliidu kaplanid.
Tuli antakse üle Viljandi maavanemale Lembit Kruusele, kes süütab Viljandi jaanitule. Pidu jätkub taas lauluväljakul simmaniga ansambli Tuulelõõtsutajad muusika järgi.

Võidupüha hommik algab kell üheksa eelmisel õhtul süüdatud muinastule ja Tori kirikus süüdatud mälestustule ühendamisega võidutuleks Eesti Vabadussõjas langenute kalmistul.

Pidulikul tseremoonial annavad kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots maakondade tuletoojatele üle tuletooja medalid.
Tänavuse võidutule maakondadesse viijad on teenekad malevkondade ja üksikkompaniide pealikud, kes on oma vabatahtliku tegevusega teistele eeskujuks. Malevate poolt välja valitud tuletoojad on pühendunud ja tegutsemistahtelised mehed, kes on panustanud oma vaba tahet ja aega organisatsiooni arengusse, nad on liidrid, kes tõhusalt tegelevad oma üksustesse kuuluvate kaitseliitlaste motivatsiooni ja nende väljaõppe taseme tõstmisega.


Eesti Vabadussõjas langenute kalmistule asetatakse pärjad Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu, peaministri, Kaitseväe ja Kaitseliidu ning diplomaatilise korpuse ja Viljandi linna ning maakonna nimel.

Kella kümnest hommikul hakkab Viljandi Vabaduse väljaku ääres meeleolu looma orkestrimuusika. Samal ajal algab Jaani kirikus Võidupüha jumalateenistus.

Tund enne 23. juuni südapäeva rivistuvad Viljandi kesklinna üles Kaitseliidu üksused - üheksa kompaniid, üks üksikrühm, kolm miinipildujarühma, kolm tankitõrjerühma, neli orkestrit, 13 lippu.

Paraadi rivistaja on Kaitseliidu Tartu maleva pealik major Ülar Vomm. Paraadi juhataja on Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Kell 11.30 tervitab Kaitseliidu üksusi Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. President peab kõne ning saadab maakondadesse teele võidutule.

Tuletoojad siirduvad oma kodumaakondadesse, kus nad maakaitsepäevade raames annavad tule edasi maakonna omavalitsusjuhtidele, kes omakorda viivad tule linnadesse ja valdadesse, et just Võidutulest saaksid süttida kõik jaanituled üle Eesti.

Seejärel läheb paraad äramarsile. Paraadmarss suundub Tallinna tänavale ja pöörab ära vasakule Carl Robert Jakobsoni tänavale. Publik saab tervitada paraadiüksusi tänavate ääres seistes.

Eesti NATO liikmelisust aga rõhutavad hea ilma korral paraadi lõppedes üle linna lendavad Poola hävitajad.

Eriliselt piduliku tunde peaks aga tekitama Vabaduse platsil sõjaväeorkestrite tattoo ehk vigurmarss, mis algab vahetult pärast seda, kui viimane üksus on platsilt lahkunud.
Vigurmarsil esineb viis suurt orkestrit, kokku enam kui 200 vormis meest ja naist, särtsuv orkestrimuusika loob särava ja isamaalise tunde.

Uudistamist on ka Viljandi mõisapargis, kus võib näha erinevat lahingutehnikat ning süüa sõdurisuppi. Pärimusmuusika Aidas Viljandis on välja pandud fotod Vabadussõjast ja Kaitseliidu ajaloost. Eksponeeritud on ligi 180, enamuses seni vähe või üldse mitte avaldatud fotot koos selgitavate tekstidega. Näituse on ette valmistanud ja koostanud Kaitseliidu museoloog Tanel Lään.

Kaitseliidu noored ehk kodutütred ja noorkotkad jagavad publikule õhupalle ja lipukesi.

Et paraad saaks hästi õnnestuda ja oleks rahvale hästi nähtav on juba 22. juuni õhtust muudetud Viljandi linna tavapärast liiklusskeemi. Juba täna pärastlõunal kella neljast on suletud liiklus Vabaduse platsil ja Vaksali tänaval alates Kaalu tänava ristmikust ning Tallinna tänav Vabaduse platsist kuni Kaubamaja parklasse pööramise kohani. Parkinime on keelatud Vabaduse platsil, Kaalu, Väike-Turu, Kauba, Pikal ja Lossi tänaval. Võidupüha korraldav toimkond palub linnarahvalt mõistvat suhtumist ja tähelepanelikku liiklemist. Publiku transpordi tarvis on avatud Viljandi kaubamaja tagune parkla (ligipääs Kaalu tänava poolt) ja Turu parkla.

Eesti valgeima ööpäeva on Viljandi Võidupüha meeleolus, sündmusi, mida uudistada jagub nii väikesele kui suurele Isamaad südames kandvale kodanikule.