Võidupüha näitus

Eesti Reservohvitseride Kogu liputoimkond võidupühaparaadil Paides 2005. aastal


Eesti Vabariigi 75. aastapäeva ja võidupüha tähistamise raames toimus 1993. aastal Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus kõigepealt Tallinnas. Lippude üleandmisel pidas
Vabariigi President Lennart Meri kõne, millele järgnes esimene võidupühaparaad
pärast 53-aastast pausi. Edasi sõitis president koos kaaskonnaga Tartusse.
Tallinnast viis võidutule Tartusse Kaitseliidu Tartu maleva pealik Harri Henn. Ta andis põleva tõrviku Vabariigi Presidendi kätte, kes süütas malevkondade tõrvikud. Algas paraad, mida juhatas kolonel Ants Laaneots. Siis sõitsid Raekoja platsile soomukid.
Järgmisel aastal oli võidupühaparaad Tartus ja see oli seal ka 2011. aastal. Paraadi juhtmotiiviks oli siis haridus. Tuletoojateks olid sel aastal valitud Kaitseliidu Kooli edukaimad kursuslased igast malevast. Paraadi tervitasid meie NATO liitlased. Üle Tartu lendasid Prantsuse hävitajad Mirage.
Teist korda korraldati Tallinnas võidupühaparaad 2008. aastal. Pirita teele rivistunud paraadi eripäraks oli selle suurus: rivis oli enam kui 1300 kaitseliitlast, kaitseväelast, Kaitseliidu eriorganisatsioonide esindajat ja orkestranti. Teine pilkupüüdev uudsus paraadil oli kõigil kaitseliitlastel seljas olev Eesti kaitseväe nn digilaiguga uus välivorm. Lisaks ilmestasid paraadirivi lipumeeskonnad 16 välisriigist. Võidutuld kandsid tublimad kaitseliitlased ja noorkotkad ning seda ei suutnud kustutada ka vihm.

Taasiseseisvunud Eesti esimene suurem sõjaväeparaad toimus 1996. aasta võidupühal Narvas. Marssis umbes 800 mundrikandjat. Narva kindlusest tuli ilutulestiku kogupauk.

Eesti riigi ajaloo esimene mereparaad, kus osales 20 laeva üheksast riigist, kokku üle 600 meremehega toimus Küdema lahes Saaremaal 23. juunil 2006. aastal.
Mereparaad lõppes ilutulestikuga Saaremaa sadamas ning Orissaare ja Tornimäe taidlejad andsid samas kontserdi.

Võidupühaparaadid on toimunud Võrus (1997), Viljandis (1998, 2010), Valgas (1999),
Põlvas (2002), Jõhvis (2003), Rakveres (2004), Paides (2005), Raplas (2007), Jõgeval(2009) ja kolmel korral Pärnus (1995, 2001, 2012).
Esmakordselt aga täielikult Kaitseliidu korraldatav paraad toimus Haapsalus 2000. aastal, mida juhtis Kaitseliidu ülem major Benno Leesik. Raudteejaama esisele platsile oli üles rivistatud 9 kompaniid, 27 rühma ja 2 sõjaväeorkestrit. Pärast võidutule ärasaatmist algas paraadmarss ja siis siirduti pidulikule jalutuskäigule läbi Haapsalu südalinna. Piiskopilinnuses kostitati kõiki sõdurisupiga, samas oli avatud kaitserelvastuse ja -tehnika näitus ja vigurmarsiga esinesid kaitseväe ja piirivalveameti orkestrid.

2013. aastal on üldsuse peamine tähelepanu võidupühal koondatud jälle Haapsalu linna,
kaitsejõudude paraadi paika. Koostöös omavalitsustega on Kaitseliidu malevad seegi kord kõikjal pidulike ürituste peamised korraldajad.
Kaitseliidul on just südasuvel parim võimalus enda näitamiseks, seda mitte ainult telekaamerate ees, vaid ka vahetus suhtlemises rahvaga.

Näitust 1993-2012. aastate võidupühadest saab näha Haapsalu Kultuurikeskuses
17 – 30. juunini ja kuni augustini Pärnu Keskraamatukogus. Selle näituse koostas Kaitseliidu muuseumi ja Eesti Filmiarhiivi fotokogude põhjal Tanel Lään

Näitusefotode nimekiri