et
en
Teksti suurus:
A A A

Võidupüha näitus Pärnus

04.07.2013
2008. aasta paraadrivi Tallinnas ilmestasid lipumeeskonnad 16 välisriigist
Autor: Kaitseliit
Näitust 1993-2012. aastate võidupühade ajaloost saab näha Pärnu Keskraamatukogus
03. – 31. juulini.
Taasiseseisvunud Eesti esimene võidupühaparaad pärast 53-aastast pausi oli 1993. aastal nii Tallinnas kui Tartus. Kaitseliidu Tartu maleva staabiülem Jüri Teder oli Raekoja platsile üles rivistanud kaitsejõudude üksused. Nende ja suure rahvahulga poole pöördudes ütles president Lennart Meri: „Eesti kaitsejõud on eesti noorus ja kehastab eesti rahva tahet elada iseseisva riigina. Seepärast tegin kaitsejõudude juhatajale ülesandeks neid suviseid jaanipäevaeelseid paraade korraldada vaheldumisi kõigis Eesti linnades ning alustada seda demokraatliku Euroopa traditsiooni Tartust, Eesti nooruse linnast, kellele tänapäev võlgneb meie poliitiliste traditsioonide sünni.”
1994. aastal oli võidupühaparaad Tartus ja see oli seal ka 2011. aastal.
Tallinnas toimus teist korda paraad 2008. aastal.
Esimene suurem sõjaväeparaad toimus 1996. aasta võidupühal Narvas.
Eesti riigi ajaloo esimene mereparaad, kus osales 20 laeva üheksast riigist, kokku üle 600 meremehega toimus Küdema lahes Saaremaal 23. juunil 2006. aastal.
Võidupühaparaadid on toimunud Võrus (1997), Viljandis (1998, 2010), Valgas (1999),
Põlvas (2002), Jõhvis (2003), Rakveres (2004), Paides (2005), Raplas (2007), Jõgeval(2009) ja kolmel korral Pärnus (1995, 2001, 2012).
Esmakordselt aga täielikult Kaitseliidu korraldatav paraad toimus Haapsalus 2000. aastal, mida juhtis Kaitseliidu ülem kapten Benno Leesik.

Sel aastal oli üldsuse peamine tähelepanu võidupühal koondatud jälle Haapsalu linna,
kaitsejõudude paraadi paika. Paraadi üks oluline osa on võidutule laiali saatmine maakondadesse. Seekord võttis tule vastu Kaitseliidu järelkasv, ehk näitsikud Naiskodukaitsest ja kaitseliitlased, kes sirgunud noorkotkaste ridadest. President Toomas Hendrik Ilves soovis kõigile ilusat jaani ja võidupüha. Paraadil veeresid pealtvaatajate eest mööda Kaitseliidu maasturid, järelhaagises Rootsi 90 millimeetrised tagasilöögita tankitõrjekahurid, neljarattaveoga maastikuautod MB Unimog 416, Volvo TGB 1111-A Rootsis toodetud maastikuautod, neile asetatud tankitõrjekahuritega jm.
Pärast paraadi oli huvilistele vaatamiseks Kaitseliidu lahinguvarustuse näitus Lossiplatsil ja Naiskodukaitse pakkus Lossihoovis kuuma suppi.
Haapsalu Kultuurikeskuses sai kahe nädala jooksul näha rändnäitust võidupühade ajaloost ja mis nüüd on üleval Pärnus.