Näitus on pühendatud kolmele Kaitseliidu teenekale liikmele.
Kapten Paul-Georg Laamann VR I/3 (11. 01. 1893 – 25. 01. 1946) oli admiral Johan Pitka üks lähedasemaid võitluskaaslasi. Lõpetas Vladimiri sõjakooli. Teenis 1. Eesti polgus 1917-19. Novembris 1918 korraldas Tallinna kaitseliitlasena patrullteenistust ja pealinna sisekaitset. Detsembrist 1918 laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülem ja jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr. 2 ülem. 1920. a. augustikuuni Tartu maakonna Kaitseliidu ülem ning Tartu linna komandant. Jaanuarist 1930 septembrini 1933 Kaitseliidu Võru linna malevkonna pealiku abi ja pealik. Autasustatud V klassi Kotkaristiga (1931).
Kapten Laamann oli Eesti Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatuse liige ja Võrumaa osakonna esimees. 1942. aastast sideohvitser Eesti Leegioni juures, augustis 1944 määras kontradmiral Johan Pitka ta endanimelise löögiüksuse staabiülemaks.
Lembit Mägedi (28. 01. 1923 – 31. 08. 2008) sündis Rakveres meisterkondiitri pojana, omandas samas gümnaasiumihariduse ja lõpetas 1946. aastal Rakvere Teatri õppestuudio. 1933. aastal astus ta Noorte Kotkaste ridadesse ja oli 1936. aastast Kaitseliidu liige.
Teise maailmasõja aastatel teenis ta allohvitserina eliitdiviisi Wiking koosseisus ning võitles legendaarse pataljon „Narva“ ridades. Võõrväevormis eestlaste suurimaks lootuseks oli võita tagasi Eesti riigi iseseisvus.
1942. a. oktoobris oli Mägedi esimeses vabatahtlike rühmas, kes saabus Krakόwi lähedal asunud Dębica väljaõppelaagrisse. 1943. a. aprilli algul saadeti pataljon „Narva“ Ukrainasse, kus ta 19.-21. juulil Izjumi lähedal vastase pealöögi vastu võttis. Seejärel kattis pataljon Saksa peajõudude taandumist Dneprini. Irdõni metsalahingute ajal toodi eesliinilt välja raskelt haavatud Lembit Mägedi.
Taasiseseisvunud Eestis sai Lembit Mägedist Kaitseliidu ellukutsujaid Pärnumaal, esimene malevapealik. Tema reibas samm ja virgas vaim ei näidanud kuni lõpuni vähimatki väsimust.
Näitlejateed alustas Lembit Mägedi 1946. aastal Rakvere Teatris, töötas seejärel Lõuna-Eesti Teatris, „Ugalas“ ning aastatel 1952-61 „Vanemuises“. Päriskoduks jäi talle Pärnu „Endla“ teater, kus ta mängis ühtejärge 40 aastat.
Lembit Mägedit autasustati Kotkaristi V klassi (2001), Kaitseliidu Valgeristi II klassi (1998) ning ametkondlike au- ja teenetemärkidega. 1995. aastal omistati talle Pärnu linna Vapimärgi kavaleri tiitel.
Kolonelleitnant Meelis Säre (27. 11. 1960 – 06. 02. 2014) oli üks Kaitseliidu taastamise eestvedajaid Tartus, ühtlasi oli ta Kaitseliidu Tartu maleva esimene pealik aastatel 1990-91.
See iseseisvuse taastamise aastatel ellu kutsutud üksus elab praegu Kaitseliidu Tartu malevas edasi 1. malevkonnana. Teenides aastatel 1993-2000 kõigepealt Kuperjanovi jalaväepataljonis ja siis kaitseväe peastaabis oli Meelis Säre väljaõppeprotsesside juurutaja. Aastatel 2004-2011 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste väljaõppematerjalide keskuse ülem.
Paljudele sõpradele kui „Vana Karu“ jättis Meelis Säre sügava jälje ka mittetulundustegevuses ja tugevas õlas Eesti ja Põhjala ajaloo, mütoloogia ja folkloori tõlgendamisel. Vanakaruvalukoda OÜ pakkus kõigile muinaskultuuri huvilistele arheoloogiliste leidude eeskujul valatud pronksehteid ja –manuseid. Samuti jätkas ta kunstipäraste pusside ja kaunitest kividest ainukordsete ehete loomist.
22. veebruaril 2011 andis Eesti president Toomas Hendrik Ilves Meelis Särele kolonelleitnandi sõjaväelise auastme kaitseväe juhataja ettepanekul.
Näitusel on 56 fotot koos selgitavate tekstidega. Fotode allikad: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Filmiarhiiv, Teatri- ja Muusikamuuseum, Kaitseliidu muuseum, Kaarel-Kaspar Säre, major Andres Lumi, Reet Mägedi ja Mehis Borni erakogud.
Näituse koostas ja kujundas Tanel Lään ja seda saab vaadata juulikuu keskpaigani.
KL ajaloonäitus Kiek in de Kökis
Autor: Tanel Lään
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179005
