Kaitseliit leinab legendaarset metsavenda ja vabadusvõitlejat, Kaitseliidu Võrumaa maleva auliiget.
Alfred Käärmann sündis 14. septembril 1922 Taheva vallas Hargla kiriku kellamehe pojana. Ta lõpetas 1943. aastal Valga Tööstuskooli. Oli Kaitseliidu ja Omakaitse liige.
1944. aastal sõdis ta Narva rindel venelaste vastu, olles ka rügemendiülema major Alfons Rebase käskjalaks. Septembri lõpul 1944, pärast venelaste sissetungi, hakkas end arreteerimise eest varjama ja läks metsavennaks.
Käärmann sai 1945. aastal haarangul raskelt haavata ja tal amputeeriti metsas käsi. Teise käega aga jätkas ta sõdimist ja punkrielu veel 7 aastat. 1952 aasta sügisel Käärmann reedeti ja võeti MGB poolt mürgitatuna kinni sama aasta novembris.
Sai 25+5. Istus kinni mitmetes Venemaa laagrites kokku 15 aastat. Vabanes 1967. aastal. Kohalikud kommunistid ei andnud Käärmannile Eestisse asumise luba ja ta asus jälle "illegaalselt" kodukanti. Ametliku elamisloa sai 1981.
Käärmann oli iseseivuse taastamisel aktiivsemaid mehi Võrumaal. Võttis osa Kaitseliidu taastamisest ja valiti Eesti Kongessi saadikuks.
Alfred Käärmann oli tuntud kui sõnakamaid ja aktiivsemaid metsavendi tänapäeva Eestis. Avaldanud mälestusteraamatu "Surmavaenlase vastu", ilukirjandusliku jutu "Udumäe kodutütar" ja viimati "Metsavenna käsiraamatu". Samuti mitmeid ajaloo ja metsavendluse teemalisi artikelid ajakirjanduses.
Alfred Käärmann elas Sarul Mõniste vallas Võrumaal.
Alfred Käärmanni leinatalitus leiab aset laupäeval/13. veebruaril Valgamaal Hargla kirikus kell 12.
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179005
