Johanneses oli algusest peale seda rahvusromantismi ning visiooni, mida taastatud vabaduse järgselt oli riigikaitse üles ehitamises vaja. Ta vaatas alati ette, oli valmis otsima probleemidele lahendusi, sealhulgas ka mittetraditsioonilisi, mis lõppkokkuvõttes muutusid ajas täiesti loomulikeks. Olles väga keerulistel aastatel 1992-1996 Kaitseliidu ülem, suutis ta keerulises majanduslikus olukorras organisatsiooni ometigi tugevdada ja arendada, saada tagasi enamik Kaitseliidu sõja-eelseid varasid, luua tänaseini töötavaid väliskontakte teiste riikide vabatahtlike organisatsioonidega ja tuua Kaitseliidu juurde mõjukaid isikuid vanematekogu näol.
Johannese unistuseks oli tuua kokku riigi sõjaline kaitse ja haritlaskond, mille üheks väljundiks sai 1996. aastal loodud Kaitseliidu Tartu maleva akadeemiline malevkond, kuhu toonane Tartu ülikooli rektor koos rektoraadiga
in corpore astus. Olles hilisematel aastatel kaitseväe juhataja, maaväe ülem, Eesti sõjaline esindaja NATO juures või Riigikogu saadik, jäi Johannes endiselt truuks Kaitseliidule, osaledes Kaitseliidu tegemistes kaitseliitlasena, vanematekogu liikmena või Kaitseliidu küberüksuse loojana. Just tema ideed panid aluse küberkaitseliidu ning hiljem ka kaitseväe küberüksuse loomisele. Vanematekogu liikmena oli Johannes tihe külaline minu kabinetis või lihtsalt helistas õhtuti, et arutada Kaitseliidu asju, mille osas tal mure oli. Veel mõni päev tagasi rääkisime telefonitsi ja leppisime kokku lähipäevil kohtuda.
Tahes tahtmata nõuab suur andmine lõivu. Kõik need enam kui 30 aastat, mis Johannes riigikaitsele andis, jätsid oma jälje tema tervisele. Ja ometigi ei suuda me veel harjuda mõttega, et teda enam ei ole. Jää hüvasti, sõjamees, unistaja, sõber.“
Eile, 4. märtsil lahkus meie hulgast endine kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülem kindralleitnant Johannes Kert.
Johannes Kert alustas sõjaväelist karjääri 1983. aastal Nõukogude armees rühmaülemana, jätkates tööd 1985. aastani rooduülema kohusetäitjana. Kuuludes Kaitseliidu taasloojate hulka astus Kert 1990. aastal Kaitseliidu liikmeks ning 1991. aastal sai temast Tartu maleva pealik.
Aastatel 1991-1992 teenis Kert Kaitseliidu operatiivgrupi ülema ning aastal 1992 juhtis ta Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni. Aastatel 1993–1996 oli ta Kaitseliidu ülem, andes sisulise panuse organisatsiooni ülesehitamisse ja arendamisse. Alates 1996 aastast juhtis Johannes Kert kaitseväge, esialgu kaitseväe juhataja kohusetäitjana ja kuni aastani 2000 kaitseväe juhatajana. Tema edasine teenistuskäik jätkus kaitseväe juhataja nõuniku kohuseid täites.
Aastatel 2000 – 2002 teenis Johannes Kert maaväe ülema kohusetäitja ja maaväe ülemana, Kert asus seejärel täitma Eesti sõjaline esindajana kohustusi NATO ja Euroopa Liidu juures kust ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.
Vabariigi President omistas Johannes Kerdile kindralleitnandi auastme aastal 1998.
Alates 1. veebruarist 2008 oli Kert kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustas ministeeriumi põhiliselt küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Lisaks valmistas ta ette NATO kollektiivse küberkaitse kompetentsikeskuse tööd, olles ise ka selle idee algataja ning vedaja, esindades keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides. Samuti analüüsis Kert Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme. Kindral Kert osales Kaitseliidu strateegilise arendamises protsessis ning Kaitseliidule küberkaitse võimekuse loomises ja samuti kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.
Johannes Kerti on tunnustatud mitmete Eest kui välismaiste teenetemärkidega, nagu Kotkaristi II klassi teenetemärk, Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk, kaitseministeeriumi teeneteristi I klass, Kaitseväe teenetemärk, kaitseväe teeneterist kaitsealaste teenete eest, kaitseväe teeneterist riigikaitseliste teenete eest, Kaitseliidu teenetemedali eriklass, päästeameti kuldrist, Eesti reservohvitseride kogu kuldrist, Soome Lõvi rüütelkonna suurrist, Läti Vabariigi kaitseministeeriumi teenetemärk, Ülemaailmse sõjaväespordiliidu Suure Rüütli medal ja palju muud.
Kindral Kert oli ka Kaitseliidu vanematekogu esimees ja pikaaegne liige ning Noorte Kotkaste peavanem aastatel 1996-2002.
Kaitsevägi ja Kaitseliit avaldavad lahkunu lähedastele kaastunnet ning mälestavad teenekat ohvitseri langetades riigilipud poolde vardasse ning avades mälestusteraamatu.
Elektrooniline kaastunderaamat on
siin.
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179005
