Kaitseliidu keskkogu seadis sihte

Kaitseliidu ülema brigaadikindral Riho Ühtegi sõnul on Kaitseliidu ees seisev suurim väljakutse  maakaitse suurendamine 20000 võitlejani. „See on oluline ülesanne, millele loob aluse tugev organisatsioonisisene töö  ja võimendajate võrgustiku väljakujundamine. Sõdida saavad kõik, ka need, kes tunnevad end hetkel kõrvalejäetuna,“ ütles Ühtegi. „Kõik peavad sellele mõtlema, kuidas olla ise paremad ning kuidas inimesi kaasata. Ka tuleb arendada lõimumist täiskasvanute ja noorte vahel, organisatsooni tuleb arendada tervikuna,“ rõhutas Kaitseliidu ülem. 
 
Keskkogu kinnitas kaitseministeeriumi arengukava (KMAK) 2024-2027 sisendina täiendava taotluse lisaressursi saamiseks. Võeti teadmiseks õigusloome auditi järgne hetkeseis ning otsustati lisaettepanekuid Kaitseliidu seaduse muutmiseks.
 
Ettepanekud, millega minnakse edasi on näiteks:  võimaldada lisaks tegevliikmele noorteorganisatsioonides noortejuhina osaleda toetaja- ja auliikmel; koondada Kaitseliidu kodukorras erinevates sätetes paiknevad Kaitseliidu ülema pädevused Kaitseliidu seadusesse;   anda õigusselgus tegevliikmest valitud auliikme pädevuse ulatusele – auliikmel säilivad tegevliikme pädevused; kehtestada Kaitseliidu relva kandmise nõue; lubada KL tegevliikmel hoida kodus, iga tegevliikme relva kohta, 5000 padrunit; täpsustada valvuri pädevuse ulatust ja lubada olemasolevatele vahenditele võtta kasutusele elektrišokirelva; sätestada vara käsutamise kord selgemalt Kaitseliidu seaduses endas; lubada Kaitseliidu liikmel kasutada Kaitseliidu relva enese ja vara kaitseks. 
 
Kaitseliidu liikme jaoks oluline liikmemaks sai defineeritud, täpsustati ka maksu kasutamist ja sellest vabastamist. Nüüdsest peab tegev- ja toetajaliige liikmemaksu tasuma vastavalt talle määratud määras, jooksva aasta eest mitte hiljem kui 31. märtsiks. 
 
Kaitseliidu keskkogu on kõrgeim Kaitseliidu tegevust korraldav organ, mis koguneb vähemalt kord aastas.