Kaitseliidu kõrgeim juhtorgan keskkogu kuulas möödunud laupäeval ära Kaitseministeeriumi kantsleri ettekande tugiteenuste konsolideerimisest ning keskjuhatuse arvamuse samal teemal ja otsustas mitte toetada Kaitseministeeriumi initsiatiivil planeeritavat Kaitseliidu tugiteenuste reformi.
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi esitas keskjuhatusele oma vaate organisatsiooni hetkeseisust. Ülem rõhutas, et Kaitseliidu kui riigikaitse organisatsiooni ees seisavad uued ülesanded, millesse igaüks peab suhtuma vastutustundlikult. Meie valitud kaitsekontseptsioon on õige ning efektiivse vastupanu aluseks on laiapõhjaline riigikaitse. Sõda Ukrainas näitab, et vabatahtlike tegevusel on riigikaitses kindel koht, mistõttu tuleb ka hetkel liitumissoovi omavate uute tulijatega hakata kohe tegelema. Rääkides Eesti julgeolekust rõhutas Ühtegi, et meie tulevik ei sõltu mitte ainult Ukraina sõdurite vaprusest ja Putini plaanidest, vaid ka sellest, kui usutavad me ise oma riigi kaitsmisel oleme.
Keskkogu kiitis heaks ettepanekud Kaitseliidu liikme tervisekontrolliga seotud regulatsiooni muutmiseks ja valves osalemise regulatsiooni täpsustamiseks. Koosolekul käsitleti ka kinnisvara omandamise teemasid ja otsustati omandada põhitegevuseks vajalik kinnisvara ning taotleda selleks kaitseministri luba kahe objekti suhtes. Need on Saaremaal asuv lasketiiruks sobilik kinnistu ning Ida-Viru maakonnas asuv analoogsete karakteristikutega maatükk.
Keskkogu kinnitas riigieelarvest tegevustoetuse ja sihtotstarbelise rahastamise taotluse perioodiks 2023-2026.
Keskkogu valis seoses Olavi Tammemäe volituste lõppemisega Kaitseliidu keskjuhatuse uueks liikmeks ettevõtja, reservmajor Heino Piirsalu.