Kaitseliidu Toompea malevkond tähistas 100. aastapäeva

Toompea vardjad

Autor: Eerik Peinar

Toompea malevkonna 100. aastapäeva konverentsi läbivaks teemaks oli malevkonna asutamise põhjustanud 1924. aasta detsembrimäss ning organiseeritud vägivaldse riigipöörete korraldamise temaatika üldisemalt. 

 

Konverentsil rääkisid 1. detsembri mässust Toompea malevkonna auliige Mart Laar ning ajaloolased Hanno Ojalo ja Jaak Valge. Tarmo Miilits kõneles 2007. aasta Pronksiöö õppetundidest, Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm Kaitseliidu praegustest ülesannetest ja väljakutsetest. Kaitseväe peastaabis teenivad kolonelleitnant Uku Arold  ja kolonelleitnant Toomas Väli räägivad tänastest sõjalise-poliitilistest ja kommunikatiivsetest aspektidest riigipöörete kontekstis.

 

Toompea malevkonna taastamist meenutas konverentsil malevkonna esimene taastamisjärgne pealik kolonelleitnant Enn Tupp. Samuti esitleti Toompea malevkonna 100. aastapäeva ajalooraamatut, mille koostas Ranno Sõnum. 

 

Õhtul toimus Toompea lossi valges saalis traditsiooniline pidulik rivistus, kus kaitseliitlase vande andsid viimase aasta jooksul Toompea malevkonnaga liitunud värsked kaitseliitlased ning ergutused said kätte tublimad malevkonna kaitseliitlased. 

 

Kaitseliidu ühe suurima, pea 900-liikmelise malevkonna asutamise aastapäeva tähistamine algas päikesetõusul, kui Toompea malevkonna kaitseliitlased heiskasid riigilipu Pika Hermanni torni. 

 

Toompea malevkond asutati kohe pärast 1. detsembri 1924. riigipöördekatset, kui riigiametnikud moodustasid relvastatud rühmad julgeoleku tagamiseks riigiasutustes, eelkõige aga Toompea lossis. Esimene selline rühm alustas valvekorda 4.-5. detsembril. Hiljem moodustati neist valverühmadest riviüksused, mis koondati Toompea malevkonnaks. 

 

Tänapäeval on Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkond liikmete arvult üks suurimaid Kaitseliidu malevkondi, mille liikmetest on moodustatud kaks jalaväekompaniid ning mitmed erialarühmad. Malevkonna vastutusalaks on Tallinna kesklinn.