Kaitseliidu võidutuli süttib Kassinurme linnamäel

Sündmused Kassinurmel algavad esmaspäeva õhtul kell viis. Veel enne võidutule süütamist on kavas kaks pidulikku hetke. Esmalt saab õnnistuse linnuse plaat, mille Kaitseliit koostöös Eesti Sõjahaudade Hooldeliiduga Jõgeva maakonnale annetab. Tegemist on traditsioonilise kunstitööna valminud metallist linnuseplaadiga, millele on märgitud Eesti muinaslinnused ja mis on olemas enamikus ajaloolistes linnusepaikades üle Eesti, kuid Kassinurmel seni puudus. Seejärel annab Jõgeva maavanem Aivar Kokk pidulikult Kaitseliidu Jõgeva malevale üle lipu, mille valmimist rahastasid Jõgeva maavalitsus ja OÜ Moreen.

Õhtu tipphetk saabub kell pool kuus, kui tuleloitsu saatel süütavad Jõgeva maleva noorkotkad iidsete esivanemate eeskujul Kassinurme linnamäel võidutule. Tule süütamise ajal loetakse ühiselt koos eeslugejatega tulesüütamise loits. Õnnistamissõnad ütlevad Kaitseliidu peakaplan Aivar Sarapik ja EELK Tartu praost Joel Luhamets. Kassinurme tähtsad hetked muudavad meeleolukaks folklooriselts Jõgevahe Pere, naisrahvatantsurühm Meie Mari, segarahvatantsurühm Kaaratsim, Jõgeva meeskoor Mehis, Jõgeva noorte meeskoor ja Triinu Taul. Sõna võtab Riigikogu esimees proua Ene Ergma, kes seejärel annab tule üle Kaitseliidu esindajatele edasi viimiseks Tallinna Vabadussõja võidusamba avamise tseremooniale.

Esmaspäeva, 22. juuni südaööl Vabadussõja võidusamba avamisel Vabaduse väljakul Tallinnas saavad Jõgevamaal Kassinurme linnamäel ja samal päeval Tori sõjameeste mälestuskirikus süüdatud võidutuled võidusamba jalamil üheks võidutuleks. Kahe tule üheks liitmise au on kaitseministril ja kaitseväe juhatajal.

Tallinnast liigub võidutuli tagasi Jõgevale, kus teisipäeval, 23. juunil peetakse Kaitseliidu võidupüha paraad. Paraadi võtab vastu president Toomas Hendrik Ilves, kes peab ka päevakohase kõne ja annab maakondade esindajatele üle võidutule. Võidutule viivad tänavu maakondadesse Kaitseliidu järjepidevuse kandjad ehk need kaitseliitlased, kes olid organisatsiooni taasloomise juures ja on aktiivsed liikmed tänini. Iga maleva kaitseliitlane viib võidutule kodumaakonda, kus see antakse maakaitsepäeva tähistamise üritustel üle valdade ja linnade esindajatele, et see jõuaks nii kogu Eesti jaanituledeni. Tavapäraselt saavad tuletoojad neile osutatud au kinnituseks tuletooja medali, mis antakse neile üle 23. juuni varahommikul kell 8.30 Laiuse Vabadussõja mälestusmärgi jalamil.

Varem on võidutule maakonda viinud Kaitseliidu malevate pealikud, tublimad vabatahtlikud kaitseliitlased, maakonnast pärit kõrgeima auastmega kaitseväelased ja ka välismissioonidel osalenud kaitseliitlased. 2007. aastal viisid võidutule maakondadesse naiskodukaitsjad ja kodutütred, mullu kaitseliitlased koos noorkotkastega. Võidutule maakondadesse saatmise komme pärineb aastast 1936, kui president Konstantin Päts süütas pealinnas võidupühaüritustel võidutuletõrviku ja mootorratturitest kaitseliitlased viisid tule laiali üle riigi igasse linna ja maakonda.