Kaitseliit 1925-1940

3. detsembril 2010.a. möödus 120 aastat kin-mjr Johannes Orasmaa sünnist. Kindral Orasmaa kuulub Eesti sõjaajalukku Kaitseliidu väljakujundajana, juhina ja ideoloogina viieteistkümne aasta kestel (1925-1940).

 Johannes Orasmaa (Roska) sündis 3. 12. 1890. aastal Virumaal, Joala vallas Kulgu külas, mis jääb tänapäeval Narva veehoidla alla. Nagu paljudel õpihimulistel, kuid kitsastest oludest pärit noormeestel, tuli ka temal hariduse omandamiseks valida sõjamehe elukutse. Johannes Roska lõpetas kuldmedaliga Narva poeglaste gümnaasiumi ja astus 1911. aastal Vladimiri sõjakooli. Rindetegevus I maailmasõjas algas tal jaanuarist 1915 nooremohvitserina raskepatareis. Vene väest lahkus 1917. a. detsembris, astudes 19. jaanuaril 1918 Eesti Diviisi.

Kui Saksa võimud Eesti sõjaväe laiali saatsid, lahkus kapten Roska kodumaalt ja teenis Vene valgete Põhjakorpuses soomusrongil. Niipea, kui Saksa okupatsioon murdus, ruttas kapten Roska kodumaale. Ta jõudis Valka ja ühines sealse Kaitseliiduga. 1.augustil 1919 edutati kapten Roska 2. diviisi suurtükiväe ülemaks. 10. oktoobril 1919 järgnes määramine Merekindluse ülemaks. Vabadussõja lõpp tõi kaasa kolonelleitnandi auastme ja Vabadusristid nii sõjaliste teenete I/2, kui vapruse II/3 eest.

20. septembril 1920 määrati kolonelleitnant Roska Soomusrongide diviisi suurtükiväe ülemaks. 24. veebruaril 1923 ülendati Johannes Roska koloneliks ja sama aasta 1. augustil määrati 2. soomusrongirügemendi ülemaks, täites ühtlasi ka Valga garnisoniülema kohuseid. Kaitseliidu taastamist Valgas algatas kol J. Roska juba novembris 1924 ja 10. veebruaril 1925 määrati kolonel Roska kogu Kaitseliidu ülemaks.

Kaitseliidu Muuseumi kogude põhjal koostatud näitusega „Kaitseliit 1925-1940“ püütakse anda lühiülevaade kindralmajor Johannes Orasmaa laiahaardelisest tegevusest. Näitus avati Kaitseliidu peastaabis J. Orasmaa sünniaastapäeval 3. detsembril 2010.

Näituse ekspositsioonide nimekiri