Sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner (12. 02. 1884 – 13. 03. 1953) on Eesti iseseisvuse ajaloo karismaatilisi isiksusi, kellel oluline koht ka meie Kaitseliidu ajaloos.
21. detsembril 1918 määrati Laidoner esmakordselt Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks ning ta viis Vabadussõja võiduka lõpuni. Teistkordselt määrati Laidoner ülemjuhatajaks 1. detsembril 1924 pärast kommunistide mässukatset ning kolmandat korda 12. märtsil 1934.
Kindral Laidoner oli üks silmapaistvamaid poliitikategelasi meie riigi esimeses parlamendis, oli Riigikogu välis-, eelarve-, rahandus- ja riigikaitsekomisjoni esimees, Kaitseliidu Vanematekogu esimees ja ligemale üheksa aastat Eesti Olümpiakomitee esimees.
Kaitseliidu peastaabis on avatud näitus Johan Laidoneri elust ja tegevusest.
Samas saab vaadata ka kindralmajorite Ernst-Johannes Põdderi ja Johannes Orasmaa näitusi.
Näitusel on kaks unikaalset portreemaali: 1927. aastal valminud Ernst Põdderi õlimaal (kunstnik Frieda Wilpert) ja Johan Pitka õlimaal (kunstnik Eduard Ole, 1944). Välja on pandud Mossini vintpüss aastast 1921, mis kuulus 1940. aastate lõpuni ka Eesti kaitseväe relvastusse ja suurekaliibriline, lühikese raua ja pöörleva trumbliga sõjaväerevolver – nagaan, samuti 1930-ndate aastate Eesti ohvitserimõõga näidise järgi tehtud mõõk – relvade kuningas. Ordenitest saab näha Vabadusristi I/1, Kotkaristi I klassi mõõkadega, Kotkaristi tähte ja Punase Risti teenetemärgi tähte.
Näituse koostas ja kujundas Tanel Lään
Nimekirja näituse fotodest võib leida
siit.