Kindralmajor Ernst-Johannes Põdder 135

Kindralmajor Ernst-Johannes Põdder 135
Eesti Vabariigi populaarseim kindral nii rahva kui ka sõdurite seas enne II maailmasõda oli Ernst Põdder
 
  Ernst-Johannes Põdder sündis 10. veebruaril 1879 Tartus. Pärit Alatskivi vallast. Oma haridusteed alustas ta 1888. aastal Tartu 2. algkoolis; õppis seejärel Tartu linnakoolis, mille lõpetas 1895.
 
  1897. aastal astus vabatahtlikuna Vene sõjaväkke. Järgmisel aastal asus õppima Vilno sõjakooli, mille lõpetas augustis 1900 ja suunati siis teenistusse Kaug-Itta. Sai haavata Vene-Jaapani sõjas. Esimese maailmasõja alates viidi Põdder 1914. a. juulis üle 52. Siberi laskurpolku ning saadeti sellega rooduülemana rindele.  1. juulil 1917 Galiitsias ette võetud nn. Kerenski pealetungi ajal määrati Põdder 47. Siberi laskurpolgu ülemaks ja ülendati polkovnikuks.
  22. juulil 1917 saabus Põdder 1. eesti jalaväepolku Rakveres ja määrati polguülema abiks.  19. oktoobrist  3. eesti polgu ning 9. detsembrist 1. eesti polgu ülem.
 
  12. märtsil 1918 ülendas Eesti Ajutine Valitsus Ernst Põdderi kindralmajoriks tema poliitilise otsuse eest kuulutada Eesti rahvusväeosad Vene-Saksa sõjas erapooletuks veebruaris 1918. Pärast Eesti sõjaväe laialisaatmist Saksa okupatsioonivõimude poolt 14. aprillil 1918 oli Ernst Põdder legaalse Bürgerwehri operatiivjuht ja illegaalse Eesti Kaitse Liidu üks peaorganisaatoreid. 11. novembrist 1918 esimene Kaitseliidu ülem ja 21. novembrist ka 1. jalaväepolgu ülem. 17. detsembril anti kindralmajor Ernst Põdderile ülemjuhataja õigused ja ta oli määratud riigisisese julgeoleku ülemaks. 4. aprillil 1919 määrati Põdder äsjaloodud 3. diviisi ülemaks ja tema üldjuhtimise all olnud 3. diviis ja Soomusrongide divisjon koos juurde antud 1. diviisi väeosadega purustasid Balti Landeswehri ja Rauddiviisi. Järgnevalt kaitses Põdder oma 3. diviisiga Läti idapiiri Punaväe vastu kuni 1919. aasta novembrikuuni ja seejärel läks oma diviisiga Viru rindele. 1. jaanuarist 1921 2. diviisi ülem, tegutses aktiivselt Kaitseliidu taasloomisel Lõuna-Eestis. 1. novembrist 1926 Sõjanõukogu alaline liige.
 
  1932. aastal jäi Põdder raskelt haigeks – ta jalga lõi gangreen. Jalaoperatsioon ebaõnnestus ja jaanipäeval 24. juunil 1932 ta suri.
  Kindralmajor Ernst-Johannes Põdder maeti Tallinna Kaitseväe kalmistule.
 
  Kindralmajori Ernst Põdderi elu ja tegevusele on pühendatud viis näitusestendi Kaitseliidu peastaabis, näha saab kindrali portreemaali aastast 1927.
 
  Näituse koostas ja kujundas Tanel Lään

Näituse fotode nimekirja leiad siit.