Võidupüha tähistamise traditsiooni koos võidutule süütamisega taastas president Meri 1993. aastal. Eesti jaoks oli see auasi: taastada 1934. aastal riiklikuks pidupäevaks määratud 23. juuni rahvuspühana. Kuid see oli ka väljakutse: tähistada väärikalt vabaduseiha tollaste piiratud ressursside juures.

Tänane aeg esitab hoopis teistlaadi väljakutseid. Aga nagu tookordki, saame me nendega hakkama! Seistes siin Pärnus, Eesti vabariigi sünnilinnas ja vaadates neid ridu, meie vabatahtlike riigikaitsjaid, partnereid laiapindsest riigikaitsest ja liitlasti, siis julgen väita, et me ei pea enam mitte kunagi ühtegi traditsiooni taastama, sest me ei lase neil enam katkeda. Õigemini, me ei lase neid meie eest katkestada. Siin platsil seisjad esindavad seda väge ja tahet, mis tõestab, et Eesti on kaitstav. Kaitstav ükskõik, millise vaenlase vastu. See vägi tõestab, et Eesti väärib kaitsmist ja traditsioonid hoidmist. Kuid nii nagu traditsioonidki, vajab vabadus hoidjaid, kelleks on meie inimesed.

Pärnumaa on läbi ajaloo riigikaitsele andnud palju tublisid võitlejaid - sõduritest kindraliteni. Nende hulgas väärivad vaieldamatult esile tõstmist meie vabatahtlikud. Neis peitub Kaitseliidu jõud. Nende vaba tahe on Kaitseliidu olemus ja käivitav mootor. Mehed ja naised, poisid ja tüdrukud. Nende tahtest ja panusest oma kodu, kogukonna ja riigi kaitsesse saadakse innustust ja enesekindlust. Olgugi, et Pärnumaa on tänasele riigikaitsele andnud vähemalt kolm kindralit, siis on täna sobilik esile tõsta ühte vabatahtliku teie endi seast.

Selleks on Meelike Kasesalu, kelle noorkotkastest ja kodutütardest lapsed motiveerisid teda täitma vabatahtliku noortejuhi vastutusrikast ülesannet. Eneseareng on parim motivaator. Nii läbis Meelike sõdurioskuste baaskursuse. Tänaseks on ta oma väljaõppe -erialaste kursuste ja õppuste tulemusel -kinnistanud enda sõjaaja rolli laskur-sanitarina lahingukompaniis. Endiselt jätkab ta noortejuhina. See on üks sadadest näidetest kus naiste kaasatus riigikaitsesse ei ole ainult särav hüüdlause avalikus inforuumis, vaid sihipärane tegevus. Suund, mis aitab kaasa reservil põhineva väe kvaliteedi kasvule. Me peame kaasama rohkem naisi riigikaitsesse. Nii Kaitseliitu kui ajateenistusse. Vajadusel saates kutseid kõigile sobivas eas kodanikele. Mul on hea meel, et Kaitseliit on juba täna naiste kaasamises edukas. Ma loodan, et järgmise naissoost kolonelini ei kulu 34 aastat. Seda enam, et meie väikses riigis on iga inimese panus vajalik, soost olenemata.

See on vägi, mis toetub inimeste oskustele ja teadmistele. See on vägi, kuhu kuuluvad nii mehed ja naised, keda ühendab üks põhjus. Vaba Eesti.

See on Eesti, mis on meie liitlastele silma paistnud uuendusliku mõttelaadi ning uute tehnoloogiate kiire adapteerimisega. Aga me ei tohi loorberitele puhkama jääda. Põhilised sõdurioskused ei kao kuhugi. Oskus vaenuliku silma eest varjuda on täna olulisem kui varem. Seda näitab meie Ukraina sõprade kogemus. Mehitamata platvormid ja tehisaru on uus normaalsus taktikalisel tasandil. Olen uhke selle üle, kui kiiresti kaitseliitlased kohanevad ja õpivad. Õppus Siil oli justkui katselabor, kus sihtüksus Kullisilm nihutas piire mehitamata õhusõidukite ja nende vastumeetmete võimearengus. Seda kõike koostöös liitlastega, sealhulgas ukrainlastega. Võib julgelt öelda, et äsja Järvamaal avatud droonikeskuse mõju on peagi tuntav nii instruktorite väljaõppes kui ka paranenud eksperimenteerimisvõimalustes. See on võimalus kaasata ning katsetada Eesti kaitsetööstuse ideid ja lahendusi. Olen uhke, et Kaitseliit on täna esirinnas uute tehnoloogiate ja riigikaitse sidumisel ning olulist rolli mängib siinkohal meie liikmete nutikus ja vaimujõud.

Kaitseliiduga liitunud inimesed paistsid eelmisel aastal silma oma hariduse ja haritusega. Meie haritud vaimu häälekandjaks on ajakiri Kaitse Kodu!. Tänavu tähistab ajakiri sajandat juubelit. Ei ole üllatus, et selle autorid on vabatahtlikud kirjasaatjad. Pea 150 inimest jagab igal aastal oma kogemusi ja teadmisi ajakirja lugejaskonnaga.

Kaitse Kodu! taasloodi samal aastal kui elustati võidupüha ja võidutule traditsioon. Sestap on sümboolne, et tänasteks tuletoojateks on valitud ajakirja vabatahtlikud autorid viieteistkümnest malevast ja Kaitseliidu küberkaitseüksusest. Veelgi enam, tänane sõjapidamine on näidanud kui oluline on võidelda inimeste südamete ja meelte nimel. Kaitse Kodu! seisab kommunikatsioonivõitluses eesliinil, kandes meie vaba tahte sõnumit. Kaitseliit on näoga oma rahva poole. Alati valmis suhtlema. Avatus ja ausus tagab selle, et oleme üks neljast kõige usaldusväärsemast institutsioonist Eestis.

Kaitseliidu ülemana tahan, et usaldus laieneks ka inimestele meie ümber. Me ei võida sõda kui me üksteist ei usalda. Meil on raske kaitsta Eestit kui me üksteist oma silotornidest põrnitseme. Me ei suuda omavahel suhelda kui me oma kõlakodades istume ning ainult enda tõde kuulutame. Usaldus on teadmine, et võitleja minu kõrval või naaber minu tänaval tuleb appi siis kui vaja. Me suudame oma riiki kaitsta kui me lepime eriarvamustega ja mõistame, et vaba Eestita pole võimalik neid samu eriarvamusi avaldada mujal kui kõleda kortermaja köögis.

Me peame usaldama oma liitlasi, kes tulevad meile appi, ja ärgem laskem kellelgi vastupidist väita! Olgu liitlassuhete tõestuseks nii suuremad õppused -näiteks kaitseliitlaste igapäevane koostöö Prantsuse kergejalaväelastega - aga ka siin platsil seisvad võitlejad ja lipud. Nii nagu ei saa me vaenlasel lasta lüüa kiilu meie ühiskonda, ei saa me lubada seda teha liitlassuhete usaldamisse. See usaldus peab tulema südamest.

Kuid täna olgem südamest tänulikud, et elame vabas Eestis. Olgem südamest tänulikud, et meie seas on inimesi, kes on valmis meie vabadust kaitsma. Olgem südamest tänulikud oma lähedastele ja võimalusele nendega tänast võidupüha tähistada ning jaaniõhtut koos veeta. Kaitskem oma riiki südamega!

Eesti eest!

Press ja info

Uudised

Sündmused

Pildigaleriid

Videogaleriid