Kindralmajor Riho Ühtegi: Kõrge kaitsetahe ja -valmidus on parim viis Eestit kaitsta

Austatud Eesti Vabariigi president, riigikogu esimees, ministrid, kaitseväe juhataja, kaasvõitlejad, Viljandi linna elanikud, Eesti rahvas!

Täpselt 30 aastat tagasi oli mul au Tartumaa maleva lippurina osaleda Tartus raekoja platsil rivistusel, millest saigi alguse võidupüha paraadi traditsiooni jätkumine. Nimelt teatas president Lennart Meri just seal oma kõnes, et oli andnud kaitseväe juhatajale käsu korraldada igal aastal Võidupüha paraadi vaheldumisi kõigis Eestimaa linnades. Nii oleme seda teinud 29 korda.  Täna toimub paraad siin, kaunis Viljandis.

Toona, 1993. aastal, olid Vene väed veel Eestis ja meil oli värskelt meeles, kuidas kaks aastal varem olime paljakäsi Pihkva dessantvägede vastu astunud. Aga me ei kartnud enam kedagi ega midagi ning meie kaitsetahe oli laes. Ei teinud me siis ega ole teinud ka hiljem Venemaa suhtes illusioone. Idanaaber on pidevalt meelde tuletanud, et tema poliitilised ning sõjalised ambitsioonid pole kuhugi kadunud. Möödunud aastakümnetesse mahuvad nii Tšetšeenia sõjad, Gruusia sõda, kui ka Ukrainas 2014. aastal alanud sissetung, rääkimata erinevatest muudest konfliktidest, kus Vene väed on osalenud.

Seetõttu ütlen neile, kes täna elavad Venemaa kallaletungi hirmus, et Eesti ei ole vahepeal Venemaale lähemale ega temast kaugemale nihkunud, mis tähendab, et ka sõja oht Eestile ei ole täna suurem kui varem. Pigem on meie julgeolekuolukord täna turvalisem kui eales varem. Ja ma ei ütle seda sel põhjusel, et Venemaa on Ukraina sõtta viinud meie piiridelt ära enamiku oma vägedest ja sõjatehnikast, vaid ütlen sellepärast, et kolme aastakümne jooksul oleme me suutnud üles ehitada oma enda sõjalise kaitsevõime ning tänu edukale välispoliitikale oleme saanud endale võimsad liitlased.

Minu sõnu kinnitavad täna siin platsil lehvivad liitlaste lipud. Meie taevast valvavad erinevate NATO  riikide lennukid, Suurbritannia, Taani ja Prantsusmaa üksused on muutunud meie õppuste igapäevaseks osaks. Ka Läänemere riikide sõjaline koostöö pole olnud kunagi ajaloos nii asjalik kui täna. Ja ma ei räägi ainult meie headest partneritest Lätist, Leedust või Poolast, kellega on meil täiesti ühesugune arusaam regiooni julgeolekust. Nüüd, kus Soome on juba NATO liige ja Rootsi on selleks saamas, muutub meie julgeolekupilt Läänemere kallastel veelgi, kõike seda meie kasuks.

Eraldi tahan ma ära märkida pikaajalist koostööd USA-ga. Käesoleva aasta kevadel tähistasime kolmekümne aasta möödumist sõjalise koostöö algusest Marylandi Rahvuskaardiga. See koostöö pani aluse Eesti kaitsejõudude läänelikule arengule.

Head inimesed, ometigi ei saa ma öelda, et olen tänase olukorraga rahul. Me ei tohi unustada, et saime oma vabaduse taastatud kogu rahva ühtse jõupingutusena ja ka täna on meie suurimaks julgeolekugarantiiks meie enda kaitsetahe. Ning kuigi  kaitsetahte näitajad on kõrged, on sellele tekkimas musti plekke.

President Meri sõnastas tolles kolmekümne aasta taguses kõnes väga hästi meie vabaduse säilimise retsepti. Ta ütles: „Kaitsejõud ei ole püssid ega tankid, vaid eeskätt ja kõigepealt Eesti rahva sajanditevanune tahe elada sõltumatult ja iseseisvalt. Iseseisvus ei sõltu relvade hulgast. Iseseisvus elab kõigepealt kodanikus endas, tema õiguste ja kohustuste tasakaalukas omaksvõtmises, tema tahtes käituda kodanikuna ja tema ühendatud tahtes käituda riigina.“

Kaitseliidu ülemana ja Eesti Vabariigi kodanikuna ei saa ma olla rahul, et me hakkame neid tarku sõnu unustama. Ühiskonna polariseerumine, süvenev pessimism ja õelus, vaenulikud repliigid riigikaitse teemadel, oma riigikaitseliste kohuste täitmata jätmine ning kõlakodadesse kapseldumine – see on vaid osa levivatest ohtlikest trendidest. Mul on kahju ja kohati isegi häbi nende inimeste pärast, kes jätavad isikliku solvumise tõttu Eesti lipu päeval heiskamata meie rahvuslipu, nimetavad meie kaitseväge okupatsiooniarmeeks või teatavad avalikult sotsiaalmeedias, et nemad seda riiki ei kaitse. Küsin neilt, millist riiki nad siis kaitsta tahavad? Sest variante on vaid kaks – kas oma riik või võõra oma. Poliitilised veendumused ega omavaheline kisklemine ei anna meile ühtki muud valikut.

Õnneks pole selliseid äärmuslikke seisukohti liiga palju, kuid murelikuks teeb mind ka see, kui kuulen, et alles Ukraina sõda tegi paljudele selgeks, miks ajateenistust või reservväge vaja on. Kui see nii tõesti on, oleme koduses kasvatuses jätnud olulised asjad tegemata. Kui palju me oleme ikkagi oma lastele rääkinud vabaduse hinnast? Kui paljud meist teavad meie enda vabaduse lugu, olgu selleks kasvõi sellesama Vabadussõjas langenute mälestusmärgi lugu, mille me kaks tundi tagasi taasavasime? Ärgem unustagem, et vabadust kätte võidelda on alati raskem kui seda hoida.

Õnneks on meil ka palju positiivseid näiteid. Kaitseliiduga on pooleteise aasta jooksul liitunud enam kui neli ja pool tuhat vabatahtlikku, reservõppekogunemistel osalejate kaitsetahe on kõrgem kui kunagi varem ning usk, et riiki on võimalik kaitsta, on tähelepanuväärselt kõrge. Nagu Vabariigi president oma kõnes juba mainis, tunnustasime nädala alguses kümneid ettevõtteid, kes reservväelasi kõige erinevamal moel on toetanud. Ka selline tegevus on panustamine riigikaitsesse.

Siinkohal tahan ma pöörduda tänaste ja homsete riigijuhtide poole. Teie arukusest sõltub meie rahva üksmeel ja riigikaitse tahte ulatus. Sestap valitsege meid tasakaalukalt, väärikalt ja targasti,  et me saaksime hoida seda, mida 1991. aastal kätte võitsime.  Kõrge kaitsetahe ja -valmidus on kõige parem viis Eestit kaitsta.

Tsiteerin veel kord president Merit. Ta ütles: „Eesti rahvas on tõendanud, et me tahame iseseisvad olla. Nüüd tuleb meil oma tahtega tõendada, et me oskame iseseisvad olla. Väikeriik on üksnes siis tugev ja sõltumatu, kui ta tegutseb üksmeelselt ja arukalt, kui ta äratab rahvusvahelist usaldust niihästi oma lähinaabrite kui ka kaugemate partnerite hulgas.“

Hea Eesti rahvas. Selle kuldse mõttega ma oma sõnavõtu ka lõpetan. Täna on Võidupüha, ees on jaaniõhtu. Soovin teile kõigile õnne sel kõigi aegade võitude pühal, aga ka rahu ja rõõmuküllast suve. Nautige paraadi ja sellele järgnevat maakaitsepäeva.

Eesti eest!