Lääne malevas taastati Lihula allüksus

Üksuse taasmoodustamine on ajalooline jätk Lõuna-Läänemaal asunud vabatahtlikule riigikaitse üksusele. Juba 1925. a nimetati algselt III malevkonnaks nimetatud üksus ümber Lihula malevkonnaks ning 1931. a pühitseti sisse ja anti kindral Ernst Põdder´i poolt Lihula malevkonnale üle malevkonna lipp.

1990. a alustati aga just Lõuna-Läänemaalt Kaitseliidu Lääne maleva loomist, mille ühe üksusena asutati taas Lihula malevkond. 2004. aastast likvideeriti seoses struktuurimuudatustega Lihula malevkond ning olemasolev isikkoosseis liideti Risti malevkonnaga. Järgnes periood, kust piirkonnast tulenev vabatahtlik riigikaitseline tegevus oli tagasihoidlik. Siiski säilis piirkonna kaitseliitlastel soov ja tahtmine panustada rohkem tegevusse, millega oli alustatud taasiseseisvumise järgsetel aastatel. Väike initsatiivgrupp alustas kokkusaamisi ja arutelusid, kaasates neisse nii endisi kui ka praegusi liikmeid. Värvati juurde uusi liikmeid, võeti eesmärgiks osaleda rühma suuruse üksusega nii Võidupüha paraadil kui ka suurõppusel Orkaan.

Ühistel koosviibimistel ja aruteludel jõuti arusaamiseni, et üheks demotivaatoriks on piirkondliku üksuse puudumine, mille kaudu oleks võimalik taaselustada huvi riigikaitse vastu, suurendada liikmeskonda, tagada kogukonna paremat abistamist ja turvalisust ning väärtustada isamaalist kasvatust. Samuti aitaks kohalik piirkondlik üksus pöörata tähelepanu üksikisikule, mis omakorda aitaks kaasa nii huvi kui ka maine tõstmisele ning millest paljuski sõltub uute liikmete liitumine. Piirkondliku üksuse kaotamisega kaasnes tavakaitseliitlasest kaugenemine, mistõttu ei kaitseliitlased kui ka kohalik elanikkond ei väärtustanud enam olulisel määral organisatsiooni kuulumist.

Kõigest sellest lähtuvalt, esitati 2012.a suvel Lõuna-Läänemaa kaitseliitlaste poolt avaldus piirkondliku üksuse moodustamise vajalikkuse kohta, et tugevdada seeläbi Kaitseliidu mainet kohaliku elanikkonna seas ning tagada liikmeskonna jätkusuutlikus. 2012. a lõpus viidi läbi üksuse asutamiskoosolek.

Üksikkompaniil seisab ees veel palju töid ja tegemisi, alustades üldkoosoleku läbiviimisest, üksusele ruumide saamisest, liikmeskonna korrastamisest ja suurendamisest, noorte kaasamisest, plaanipärase väljaõppe alustamisest, varustuse ühtlustamisest ning tegevuskavade väljatöötamistest jpm. On selge, kõike korraga ei jõua, kuid tähtis on see, et on alustatud taas tegevusega, mis peaks liitma ja turvalisemaks muutma ka kohalikku kogukonda. Selle nimel peavad pingutama kõik – alustades üksikust kaitseliitlasest, omavalitsusest, ettevõtetest ja lõpetades erinevate riigikaitseliste juhtorganite, staapidega.