Eile tähistati Rakveres, Väike-Maarjas ja Tapal Tartu rahu aastapäeva. Pärjad ja küünlad asetati Vabadussõja monumentide jalamile 25 kraadises külmas.
Neljapäeval, 2. veebruaril kell 12 tähistati Rakveres Tartu rahu 92. aastapäeva pärgade asetamisega Vabadussõjas hukkunute mälestussamba jalamile Ausambamäel. Külmakraadid küündisid sel ajal 25 pügalani.
Tseremoonial osalesid Rakvere linnapea Andres Jaadla ja Kaitselidu Viru maleva pealik kapten Rein Luhaväli.
Rakvere linnapea Andres Jaadla ütles päevakohases tervituses, et Tartu rahulepingu sõlmimist on raske ülehinnata: lepinguga tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, lõpetati kahe riigi vaheline sõjaseisukord ning määrati kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir.
Väike-Maarja Vabadussamba jalamile asetati lilli ja küünlaid. Koos väikemaarjalastega asetasid lilli Kaitseliidu Viru maleva kapten Rein Luhaväli ja Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum.
Traditsiooni kohaselt peetakse Väike-Maarjas mälestushetki alati Vabadussamba juures. Tänase ilmataadi näpistuste leevendamiseks oli varem kokku lepitud, et rahulepingu aastapäeval osalejad suunduvad Eesti riigi iseolemise baasdokumendi aastapäeva tähistamiseks Vabadussamba juurest õppekeskuse saali.
Tapal viis Tartu Rahu aastapäeva mälestusteenistust läbi Kirde Kaitseringkonna kaplan Endel Apsalon. Lilled ja pärjad asetati Tapa linna vanale kalmistule leitnant Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri kalmule kell 11.00 ja peale seda Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulale. Ühes Tapa vallavalitsuse töötajate ja vallarahvaga olid kokku tulnud Kirde Kaitseringkonna kaplan kapten Endel Apsalon, Viru maleva Tapa kompaniist lipnik Jaan Viktor ja kaitseliitlane Heino Kitt.
2. veebruaril 1920 allkirjastasid Eesti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa esindajad Tartus rahulepingu, milles Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Rahulepinguga lõpetati kahe riigi vaheline sõjaseisukord ning määrati kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir.
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179005
