et
en
Teksti suurus:
A A A

Möödus 30 aastat Kaitseliidu taasloomisest Tallinnas

05.03.2020
Tallinna maleva taasutajaliikmed
Autor: Erki Vaikre
1990.aasta 4.märtsi õhtul kl 18.00 algas tänase Tallinna Tehnikakõrgkooli aulas avatud koosolek eesmärgiga taasluua Kaitseliit Tallinna linnas. Koosoleku juhatas sisse Kalle Eller ja läbiviijaks oli Imre Annus, keda assisteeris Riho Antsmäe. Enamus saalis viibinutest väljusid sealt Tallinna esimeste sõjajärgsete kaitseliitlastena. Samas oli valitud juhatus ning täidetud muud nõuetekohased protseduurid. Kaitseliit oli Tallinnas taastatud.
Eile/kolmapäeval möödus sellest sündmusest 30 aastat. Sellel puhul kogunesid Kaitseliidu ridadesse alles jäänud veteranid-asutajaliikmed Tehnikakõrgooli, kus neid ka lahkesti samasse saali lubati kunagist algatust meenutama. Sellest algatusest on tänaseks saanud Eesti suurim Kaitseliidu malev oma ligikaudu kolme tuhande liikmega. 

Tehnikakõrgkooli külastamise järel ootas veterane Hotelli Palace restoran, mille vanad sõdurid olid  tähtpäeva väärikaks tähistamiseks tellinud. Elavad meenutused Kaitseliidu taastamisest Tallinnas ning tormilistest algaastatest taaselustasid mälestusi meestes, kes vabatahtlikena pühendanud oma elust kolm aastakümmet Eesti rahva kaitsele. 

Detailsem info 30 aasta tagusest ajast Tallinna maleva ajalooraamatust (2010): Esimene Kaitseliidu üksus moodustati pealinnas 4. märtsil 1990, kui Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikumi (TEMT) kogunenud mehed panid aluse Tallinna I malevkonnale, mille pealikuks sai Imre Annus ja staabiülemaks Riho Antsmäe. Mehed olid kokku tulnud mitmetes asutustes, näiteks Eesti Kolhooside Ehituskontori (EKE) süsteemis, või koolides, näiteks Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI), levitatud kuulutuste peale. Sel koosolekul moodustati algatusgrupid, kes oma elukohas, töökollektiivis või sõpruskonnale toetudes hakkasid Kaitseliidu jagusid või rühmi, mida nimetati tol ajal ka lülideks, moodustama.

I malevkonna koosseisus tekkisid järgnevate nädalate jooksul, EKE Projekti rühm aprilli lõpul (pealik Endel Vestli ja pealiku abi Ivar Kühn), Mustamäe rühm (pealik Karl-Kustav Kerem ja pealiku abi Raivo Tamm), Sütiste rühm (pealik Erki Vaikre ja pealiku abi Ilmar Luup) ja Suurrühm, kuhu kuulusid Pelgulinna (pealik Janno Remmelgas), Kadrioru (pealik Tarmo Laur) ja Lasnamäe (pealik Riho Antsmäe) jaod.

29. märtsil 1990 loodi Tallinnas Nõmme malevkond (pealik Viktor Imala), mis veidi hiljem ühines KL Harju Malevaga. Samaaegselt loodi kevadel 1990 Tallinnas ka rida eraldiseisvaid Kaitseliidu üksusi: 10. aprillil KL Mustamäe rühm (pealik Eduard Nikkari ja pealiku abi Andres Viks), 26. aprillil Tondi kaitseliit (pealik Mart Puusepp ja pealiku abi Aavo Jaaska), 26. aprillil Lilleküla rühm (pealik Ants Aare ja pealiku abi Tõnu Orav), 4. mail rühmad Lasnamäel (pealik Tõnu Järv) ja Pirital (pealik Jaan Oja) ning 19. mail Tootmiskoondise Desintegraator rühm (pealik Heino Tähiste ja pealiku abi Hans Jakobsoo).

Mai keskpaiku, arvatavalt 15. mail asutati Humanitaarülikooli rühm (pealik Leo Kunnas), kes astus in corpore 23. mail loodud Kesklinna rühma koosseisu (pealik Leo Kunnas). Eelpool nimetatud üksikrühmad ühinesid 26. juunil 1990 Tallinna II malevkonnaks, mida hakkas pealikuna juhtima Tõnu Järv ja tema abina Allan - Fritz Suurkask.

Tallinna I malevkond registreeriti Tallinna Linna RSN Täitevkomitees 10. detsembril 1990 ja II malevkond 16. veebruaril 1991. 31. mail 1991 liideti seni KL Harju Maleva koosseisu kuulunud Tallinna I Malevkond, mis oma eksisteerimisaja jooksul ühendas ca 60 liiget, ja II malevkond, mis ühendas ca 350 liiget, KL Tallinna Malevaks.

Riigikaitse ülesehitusprotsessi segaduse ja mõnede KL keskjuhatuse liikmete seisukohtade tõttu ühines osa I malevkonna liikmetest Rahvusliku Kaitsealgatuskeskusega, osa KL Tallinna Malevaga ja osa liikmeid tegutses mõlemas ühenduses.