Näitus „75 aastat Soome Talvesõjast“ Kaitseliidu peastaabis
30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome, alustades relvakonflikti, mis sai tuntuks Talvesõja nime all.
Hitler oli andnud Stalinile selleks vabad käed juba 23. augustil sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktiga. Ent Moskva tegi strateegilise valearvestuse: sõda maksis Soomele 24 923 inimelu, NSV Liidule aga viis korda rohkem – langenuina, teadmata kadunuina ja haavadesse surnuina umbes 132 000 meest. Soome kaotas küll kümnendiku oma territooriumist, kuid Moskva oli sunnitud riigi iseseisvuse likvideerimise plaanid maha matma. 12. märtsil 1940 kirjutati alla rahuleping.
Talvesõja lahingud näitasid ilmselgelt, et Punaarmee lahinguline ettevalmistus oli 1939. aastal sedavõrd nõrk, et see ei võimaldunud nii elavjõus kui ka tehnikas ülekaalus olevatel jõududel mõjule pääseda. Punaarmee juhtide unistus „välksõjast“ sakslaste eeskujul varises kokku juba sõja esimestel päevadel. Kavatsetud lühike sõjaretk, mis pidi arvestuste kohaselt hõlmama nn „kohaliku aktsioonina“ vaid Leningradi sõjaväeringkonda, kujunes tegelikult kogu riiki kurnavaks sõjaks, mis sidus suure osa Nõukogude Liidu relvajõududest. Soome tuli sellest sõjast välja kangelasrahvana.
Näituse koostas Tanel Lään, kujundas Tarmo Rämmi
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179005
