Tänavu 97 aastat tagasi vabastasid kapten Karl Partsi soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid
Punaarmeest Tartu. Enne põgenemist mõrvasid punased Krediitkassa keldris 33 inimest, sh Eesti apostliku õigeusu kiriku piiskopi Platoni.
Kindral Johan Laidoner ütles tänujumalateenistusel 14. jaanuaril 1939. aastal Tartu linna 20. vabastamisaastapäeval, et ükski ajalookirjeldus ei suuda kuigi täpselt edasi anda kõiki minevikusündmusi nende ehtsas värvingus: „On päris võimatu kujutluslikul teel rekonstrueerida kõiki tundmusi ja kannatusi neist aegadest, mis olid täis raskusi, ahastusi ja suurt kurbust kadunute ja langenute pärast.
Nendel meie iseseisvusvõitluste kangelaslikel aegadel etendasid suurt osa meie noored. Neil ei olnud küll sõjalisi oskusi, kuid seda rohkem ehtsat, teisi sütitavat vaimustust. Panen teile, noored, südamele: kui meie riiki ja rahvast peaksid ähvardama hädaohud, siis olge kartmatud ja julged, nagu olid need, kes 1919. aasta algul tõstsid relva sissetungiva vaenlase vastu. Ja kui meile on antud õnneks jääda eemale võimalikest katsumisaegadest, siis ärge lakake andmast edasi valmisolekuvaimu tulevastele põlvedele. Valmisolekuvaim – see on kõige kindlam tegur, mis hoiab ära võõraste tahte meid puutuda.“
Näitusel on eksponeeritud ligi 120, enamuses seni vähe või üldse mitte avaldatud fotot koos selgitavate tekstidega. Kõrvuti oma elu ajal ülipopulaarse Vabadussõja-aegse sisekaitse ja 3. diviisi ülema, Kaitseliidu esimese ülema kindralmajor Ernst-Johannes Põdderiga on soomusrongide teenekad ülemad Eduard Neps ja Oskar Luiga, aga ka soomusauto „Pisuhänd” meeskonnaliige Peeter Katus ning 6. jalaväepolgu reamees Taavet Poska. Viimane oli Eesti Sõjamuuseumi (1919-1940) juhataja.
Eesti kõige kuulsamat ordenit – Vabadusristi – anti välja 3224, neist 2076 Eesti kodanikele.
Kaitseliidu muuseumi fotokogu põhjal koostas ja kujundas näituse Tanel Lään ja seda saab Tartu Jaani kirikus näha 2016. aasta märtsist kuni aprillikuu lõpuni.
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179005
