Näitus Kaitseliidu lähiajaloost Kaitseliidu peastaabis

Kaitseliidu liikmete arv 1. detsembriks 2005 ületas esmakordselt taastamise järgselt 10 000 piiri. 15 aasta jooksul oli Kaitseliidu liikmeskond stabiliseerunud. Üha enam astus Kaitseliidu ridadesse kaitseväeteenistuse läbinud noori mehi, kes leidsid, et ka muutunud maailmas tuleb oma kodu kaitsmiseks mehe eest väljas olla. „Kaitseliitlane on inimene, kes kulutab osa oma vabast ajast kogu ühiskonna heaks. Meie kasvav ja järjest noorenev liikmeskond tõestab, et Eesti riik võib julgelt tulevikku vaadata,“ võis tollane Kaitseliidu ülem major Benno Leesik tõdeda.

25. märtsil 2013 möödus seitse aastat major Benno Leesiku surmast.

Benno Leesik sündis 17. jaanuaril 1960 Haapsalus. Ta haridustee algas Pärnu Internaatkoolis (1967-1975) ja jätkus Väike-Maarja Kutsekeskkoolis (1975-1978). 1996. aastal lõpetas Benno Leesik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Põhja-Balti Politseiakadeemia politseitöö juhtimise kursused, 1997. aastal läbis ta Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo erioperatsioonide läbiviimise kursused, 1998. aastal Kaitseväe Lahingukooli vabatahtlikud reservohvitseride kursused ja aastatel 1999-2000 Soome Riigikaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursused.

Benno Leesik liitus Kaitseliiduga 1992. aastal, teenides vabatahtlikuna Lääne maleva rühmapealiku, malevkonnapealiku ja mereüksuste pealiku ametikohal. 1998. aastal astus Benno Leesik kaitseväe tegevteenistusse kõigepealt kaitseväe juhataja nõunikuna Kaitseliidu küsimustes, kuid peagi juba Kaitseliidu peastaabi ülema kohusetäitjana. 1999. aastal nimetas vabariigi president Lennart Meri Leesiku Kaitseliidu ülemaks.
Kaitseliidu juhtimine sai viidud uuele kaasaja nõuetele vastavale tasemele. Mõistes hariduse tähtsust ning teades kaitseliitlaste vajadusi ja missiooni suutis Benno Leesik kaasata välispartneid ja rajada Kaitseliidu Kooli. 2005. aastal alustas Kaitseliit missiooniüksuste komplekteerimist.

Ajakirjale Kaitse Kodu! nr 6/2005 antud intervjuus ütles major Benno Leesik: „Ega ülesandeid saa meile keegi rohkem peale panna, kui meil on nende täitmiseks võimekusi, sh materiaalseid võimalusi. Kui tulevad ülesanded, peame lahendama ka finantsküsimused. Seda ka siis, kui räägime tänasest kaitseväeobjektide valvest või missiooniüksuste lähetamisest rahutagamismissioonidele.“

Kaitseliidu muuseumi fotokogu põhjal valminud näitus heidab pilgu Kaitseliidu tegevusele 2000. aastate alguses.