Fotonäitus heidab pilgu Kaitseliidu tegevusele 2000. aastate alguses.
Kaitseliidu liikmete arv 1. detsembriks 2005 ületas esmakordselt taastamise järgselt 10 000 piiri (30.06.2017. a. seisuga 25 679 liiget). Viieteistkümne aasta jooksul oli Kaitseliidu liikmeskond stabiliseerunud. Üha enam astus Kaitseliidu ridadesse kaitseväeteenistuse läbinud noori mehi, kes leidsid, et ka muutunud maailmas tuleb oma kodu kaitsmiseks mehe eest väljas olla. „Kaitseliitlane on inimene, kes kulutab osa oma vabast ajast kogu ühiskonna heaks. Meie kasvav ja järjest noorenev liikmeskond tõestab, et Eesti riik võib julgelt tulevikku vaadata,“ võis tollane Kaitseliidu ülem major Benno Leesik tõdeda.
Kaitseliidu juhtimine sai viidud uuele kaasaja nõuetele vastavale tasemele. Mõistes hariduse tähtsust ning teades kaitseliitlaste vajadusi ja missiooni suutis Benno Leesik kaasata välispartnereid ja rajada Kaitseliidu Kooli. 2005. aastal alustas Kaitseliit missiooniüksuste komplekteerimist.
Esmakordselt aga täielikult Kaitseliidu korraldatav võidupühaparaad toimus Haapsalus 2000. aastal. Raudteejaama esisele platsile oli üles rivistatud 9 kompaniid, 27 rühma (nende seas ka 55-meheline rühm Läti vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist Zemessardze) ja 2 sõjaväeorkestrit.
Kaitseliidu muuseumi fotokogu põhjal valminud ajaloonäituse (kokku 72 fotot) koostas Tanel Lään ja see oli esmakordselt üleval Kaitseliidu 99. aastapäevale pühendatud konverentsi ajal Paide Kultuurikeskuses 08. novembril 2017. Järgmisel aastal saab näitust vaadata Türi Kultuurikeskuses 01-31. märtsil 2018.
Foto: Tartu AKMKi (akadeemilise malevkonna) liikmed Marko Laur, Gaius Gil, Martin Männik, Gert Shultz, Tarmo Aru, Ernst Tungel ja Triin Paabo laskeharjutusel Uniküla karjääris 2002. aastal. Neid juhendab KL Tartu maleva instruktor Tanel Meiel.
Autor: KLM