The Will of the People

2. - 20.maini 2012 on Eesti Vabariigi suursaatkonnas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Londonis avatud Kaitseliidu näitus „Rahva tahe“.

Inglaste esimene relvaabi Eesti Vabadussõjas jõudis Tallinna koos Briti eskaadriga 12. detsembril 1918. Eesti sõjaline edu jaanuaris 1919 tõi kaasa ülitähtsa positiivse välispoliitilise mõju ning pöörde. See edu leidis Lääne-Euroopas kõlapinda ning lisas Eesti riigile tuntavalt kaalu Nõukogude Venemaa vastase jõuna. Absoluutne enamik Inglismaalt ametliku abina saadud põhilisest maaväerelvastusest, 44 600 uut Vene tüüpi vintpüssi, 873 kergekuulipildujat Lewis ja Madson, umbes 65 miljonit püssipadrunit ja 48 välisuurtükki laskemoonaga jõudis kohale suhteliselt lühikese, kolmekuulise perioodi jooksul, veebruari lõpust mai lõpuni 1919 ja üks relvasaadetis veel sama aasta oktoobris.

Koordineerimaks eri riikide võitlust enamluse vastu, saadeti Balti riikidesse Entente´i sõjaline missioon kindralleitnant Sir Hubert Goughi juhtimisel. 23. juunil 1919 jõudis Briti sõjaväe-esindus – koosseisus 24 ohvitseri – Eestisse. Sõjategevus Läänemerel aktiviseerus 1919. aasta suvel, kui Briti laevastikku juhtis seal kontradmiral Walter Cowan. 1919. aasta sügisel osalesid Briti ja Eesti laevastik Krasnaja Gorka operatsioonil. Walter Cowan iseloomustas Eesti armee ülemjuhatajat Vabadussõjas kindral Johan Laidoneri kui väsimatut võitlejat, kes armastas ja usaldas raske surve all tegutsevat, ent julget kaitseväge ja kogu rahvast.

Eesti hankis relvi Suurbritanniast aastatel 1930-1934, mil lennuvägi relvastati ümber uue Inglise tehnikaga ning telliti ära kaks moodsat allveelaeva. Uus elavnemine relvahangetes toimus veelkord vahetult sõja eel 1938/39 (lahingulennukite, samuti torpeedopaadi, raadio-jaamade jm tellimused).

1995. aastast teeb Eesti kaitsevägi kaasa NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO juhitavates operatsioonides. Eesti kaitseväelased on teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Iisraelis, Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Erinevatel missioonidel on tänaseni viibinud kokku ligi 2000 Eesti kaitseväelast, paljud neist on mitmekordse kogemusega.

2005. aastast on Eesti panustanud NATO reageerimisjõudude (NRF – NATO Response Force) mereväekomponenti mereväe staabi- ja toetuslaevaga „Admiral Pitka“, miinijahtijatega „Admiral Cowan“ ja „Sakala“ ning maaväekomponenti demineerimis- ja sõjaväepolitsei-üksustega.
Alates 2003. aastast osaleb Eesti NATO juhitud julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus Afganistanis, kus osaleb pidevalt ligikaudu 160 Eesti kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist paikneb Lõuna-Afganistanis, riigi stabiliseerimise seisukohalt tähtsas Helmandi provintsis koos Suurbritannia üksustega. Eesti jalaväekompanii on Helmandis arvestatava jõuga manööverüksus, mis viib koos Suurbritannia ja Afganistani üksustega läbi lahinguoperatsioone Talibani vastu.

Eesti ja Suurbritannia teevad koostööd ka sõjalise hariduse vallas. Nii näiteks lõpetas 2010. aastal Kuningliku Kaitseuuringute Kolledźi (Royal College of Defence Studies) Londonis praegune Eesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. Samuti on briti ohvitserid täiendanud ennast Tartus asuvas Balti Kaitsekolledžis

2011. aastal omistati kahele Ühendkuningriigi Armee Lennukorpuses kuni 2014. a. aprillini teenivale Eesti õhuväe piloodile rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud Briti Armee Lennukorpuse piloodi kutsemärgid. Eesti soost pilootidele anti viimati Briti piloodi kutsetunnus 70 aastat tagasi II maailmasõja ajal kui nad võitlesid Briti poolel.

2006. aasta septembris sõlmiti ÜK ja Eesti vaheline leping miinijahtijate ostuks.

Näituse koostasid Tanel Lään, n-ltn Taive Saar ja mjr Tanel Rütman, lisaks Eesti ajalugu tutvustav Andres Söödi filmitriloogia (Jaanipäev, 511 pilti Marsilt ja Draakoniaasta)