Käesoleva aasta esimese kvartali lõpuga on Kaitseliidul ja selle nais- ning noorteorganisatsioonidel liikmeid kokku 30175.
Viimase kahe aasta jooksul ehk pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on Kaitseliiduga liitunud üle nelja tuhande inimese. Ligi kahekümne aasta jooksul on organisatsiooni liikmete arv pea kolmekordistunud.
„Kaitseliidu liikmeskonna kasv peegeldab Eesti inimeste pragmaatilisust, mis on tingitud julgeolekuolukorrast ja teadlikust tahtest panustada riigikaitsesse,“ üles Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm.
Kaitseliitlaste puhul on vähemalt 30% kasvu näha Tallinnas, Tartus ja Harjumaal, samas naiskodukaitsjate ridades on kasv veelgi märkimisväärsem, kus viieteistkümnest ringkonnast seitsmes on üle 30 protsendine kasv, kusjuures Tallinnas on olnud kasv lausa 100%.
„See ilmestab, et lisaks sõjalisele kaitsele on liikmeskonnas suur huvi riigikaitse laiemale toetusele. Märkimist väärib ka küberkaitseüksuse liikmeskonna pea 70% kasv. Noored kotkad ületasid 4000 piiri ja Kodutütred on lähedal 4500. Kokkuvõttes pole number eesmärk iseenesest, sest Kaitseliit pakub võimalust kõigile, kes saavad aru, et Eesti riigi julgeolek algab meist endist,“ lisas kindralmajor Tamm.
Enim liikmeid on Kaitseliidul Tallinnas ja Harjumaal, kuid see on seletatav ka piirkonna elanike arvuga. Samas suurim protsent elanikkonnast kuulub Kaitseliitu Lääne maakonnas ja Hiiumaal. Mõlema maakonna elanikest kuulub Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte kotkaste või Kodutütarde ridadesse 5,4 protsenti. Enne aastat 2022 olid suuremad liikmeskonna kasvud pärast pronksiööd 2007, Venemaa sissetungi ajal 2008 ja Krimmi hõivamise järel 2014.
Kaitseliit loodi 1918. aastal ja Nõukogude okupatsiooni alguseks oli organisatsioonil koos nais- ja noorteorganisatsioonidega liikmeid pea sada tuhat. Pärast taasloomist 1990 kasvas Kaitseliidu liikmete arv kuue ja poole tuhandeni kolme aastaga ning kõikus läbi 90ndate seitsme ja üheksa tuhande vahel. Kümne tuhande liikme piir ületati 2005 aasta lõpul.