Kaitseliidu taastamise kronoloogia
17. veebruaril 1990. aastal taasloodi Eesti Kaitseliit Järvakandis rahva omaalgatuse korras jätkuvalt kestva Nõukogude okupatsiooni oludes. 28. aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude koosseisu.
Kaitseliit jaguneb tänagi 15 malevaks, mille vastutusala enamikus kattub Eesti maakondade piiridega. Kaitseliidus on kokku pea 18 000 kaitseliitlast, koos eriorganisatsioonide - Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on liikmeid 30 000.
Kaitseliit koondab endasse lojaalseid kodanikke, kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning turvatunde parandamisel.
Vastavalt Kaitseliidu seadusele tehakse koostööd politsei, kohalike omavalitsuste, piirivalve, päästeameti ja tuletõrjega. Kaitseliitlased on osalenud toetava jõuna politseioperatsioonides, taganud korda massiüritustel, osalenud loodusõnnetuste, näiteks metsatulekahjude likvideerimisel, otsinud inimesi jne.
Peale otsese sõjalise väljaõppe annab Kaitseliit oma liikmetele ka palju muid elus vajalikke oskusi ja kogemusi. Nii on õpperühmades omandatud parameediku oskuseid kasutades nii mitmelgi korral päästetud eluohtlikkusse olukorda sattunud kaaskodanikke. Reservohvitseridele ja -allohvitseridele pakutakse võimalust põhitööst vabal ajal rakendada ja lihvida omandatud juhioskusi vabatahtlike üksuste pealikena või kitsama eriala spetsialistidena.
Kui seni oli jao- ja rühmapealike ning erialaspetsialistide koolitus Kaitseliidus killustunud, siis käesolevast aastast käivitunud Kaitseliidu kool võimaldab viia läbi koolitust ja täiendõpet nii vabatahtlikele kaitseliitlastele kui kaaderkoosseisule tsentraliseeritult ja ühtse standardi järgi.
Kaitseliit teeb koostööd paljude sõsarorganisatsioonidega naaberriikidest – Läti, Leedu, Soome Rootsi, Taani ja Norra maakaitseüksustega. Eriti tihe on koostöö USA Marylandi Rahvuskaardiga.
Baltic Challenge 1997
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179005
