12. märtsil kogunesid Kaitseliidu Valgamaa maleva, Helme vallavalitsue esindajad ja Ritsu lasteaed-algkooli õpilased ja õpetajad Helme vallas Linna küla lähistel oleva Küti talu õuele tähistama Eesti Vabadussõja ühe legendaarsema juhi kindralmajor Jaan Sootsi 130. sünniaastapäeva.
Helme vallavanem Tarmo Tamm ja Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik kapten Rein Luhaväli asetasid kindralmajor Jaan Sootsile juubelikingiks tema mälestuskivi jalamile lilledest kirendava pärja.
Kindralmajor Jaan Soots sündis 1880. aastal Helme vallas Linna küla lähedal olevas Küti talus, kaheksalapselises peres. Lõpetas Helme valla- ja kihelkonnakooli, õppis Riia Õpetajate seminaris. 1900. aastal astus ta vabatahtlikuna tsaariarmeesse.
Aastatel 1902-1905 õppis sõjakoolis, mille ta lõpetas nooremleitnandi auastmes. 1913. aastal lõpetas ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemia.
Teenistust jätkas ta Saraatovis, stažeerides rooduülemana. Järgnevatel aastatel tutvus Soots Soome kuulsa kindrali Mannerheimiga, kes kutsus eestlasest noore ohvitseri oma ratsadiviisi staabiülemaks.
1917. aastal naases Jaan Soots Eestisse. 6. detsembril 1917 määrati ta I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ning Johan Laidoneri ametisse asumiseni viiendal jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. 24. veebruaril 1919 määrati Jaan Soots Eesti sõjaväe ülemjuhataja staabiülemaks. Tema julgus, otsusekindlus ning järeleandmatus paistis eriti eredalt välja delegatsiooni liikmena Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel rahuläbirääkimistel.
25. märtsil 1920. aastal lahkus Jaan Soots armeest ning pühendus poliitikutööle. Temast sai Eesti Vabariigi sõjaminister, sõjanõukogu liige, Riigikogu liige, Tallinna linnapea jne. Kui okupandid 1940. aastal Eestimaa vallutasid arreteeriti Jaan Soots ja saadeti Venemaale Solikamski vangilaagrisse, kus ta kuuendal veebruaril 1942 suri.
Vello Jaska
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179005
