Väljaõpe

Kaitseliidu väljaõppeprotsessi kirjeldus

Kaitseliidu väljaõppeprotsess on osa Kaitseliidu väljaõppesüsteemist. Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskirja mõistes väljaõppeprotsess on SAT-mudelist lähtuv väljaõppetegevuste kogum, mille eesmärk on ette valmistada isikuid, staape ja üksuseid neile määratud ülesannete täitmiseks. Väljaõppeprotsessi osapoolteks on väljaõppejuht (struktuuriüksuse juht), väljaõppe korraldaja, väljaõppes osaleja ja väljaõppe toetaja. Peamine ja oluline vastutus väljaõppe korraldamisel on väljaõppejuhil ja väljaõppe korraldajal. Kõikide tasandite juhid, kes osalevad väljaõppeprotsessis, vastutavad isiklikult oma alluvate väljaõppe planeerimise, läbiviimise, hindamise ja aruandluse eest.

Väljaõppeprotsess lahutamatud osad on väljaõppeüritused (sündmused), mis Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskirja mõistes on selge ja spetsiifilise väljaõppe-eesmärgiga ettevõtmine (nt spordiüritus, seminar, teabepäev, kursus, harjutus, õppus, lahinglaskeharjutus, õppekogunemine).


Joonis 1. Kaitseliidu väljaõppeprotsessi kirjeldus

Väljaõppeprotsessi osad on üksuse/allüksuse ettevalmistamise väljaõppeperiood- ja tsüklid. Väljaõppeperiood- ja tsüklid tulenevad Kaitseliidus ettevalmistatavate maakaitse üksuste (maakaitseringkond/pataljon) ettevalmistuse kavast, mis omakorda määrab ära perioodi ja tsüklite lõpuks saavutatavad väljaõppetasemed. Väljaõppeperiood on aeg, mis kulub üksuse/allüksuse ettevalmistamiseks ja kokku harjutamiseks. Väljaõppe periood lõppeb hindamisega. Perioodi kestus võib sõltuda üksuse/allüksuse väljaõppe eesmärgist ja saavutatavast väljaõppetasemest.

Kaitseliidus kulub üksuse/allüksuse ettevalmistamiseks ja kokku harjutamiseks kuni neli aastat tulenevalt maakaitse üksuste ettevalmistamise kavast. Periood jaguneb iga-aastasteks väljaõppetsükliteks, mis koosnevad väljaõppeteemadest. Läbitud väljaõppe taset ja ka säilitatavat taset hinnatakse/antakse hinnang kõikidel õppustel ja kõigil vähemalt rühmataseme taktikaharjutustel. Reeglina korraldatakse kontrollõppus iga väljaõppeperioodi ja – tsükli lõppedes.

Sõjaväeline väljaõpe jaguneb individuaalseks ja kollektiivseks väljaõppeks. Väljaõpet alustatakse individuaalse väljaõppega, mis omakorda jaguneb baas- ja erialakursusteks. Individuaalsele väljaõppele järgneb kollektiivne väljaõpe, mis omakorda jaguneb allüksuste kursusteks (nt jagu, rühm, kompanii ja pataljon). Individuaalõpe on ka juhtide ja instruktorite väljaõpe (nt Kaitseliidu koolis). Kollektiivse väljaõppe käigus omandatakse esmalt allüksusesisene ja seejärel (all)üksuste vaheline koostööoskus. Kollektiivne väljaõpe lõpeb vastava taseme õppusega, mille lõpus antakse hinnang väljaõppes osalenud üksusele väljaõppe eesmärgi ja -taseme saavutamise kohta. Õppusi korraldatakse vastavalt Kaitseväe dokumendile „Õppuste korraldamise eeskiri“. Kaitseliidus keskendutakse rohkem kollektiivsetele väljaõppele ja seepärast struktuuriüksuste väljaõppeplaanide koostamisel juhindutakse allüksuste väljaõpet reguleerivatest dokumentidest.

Igal väljaõppeprotsessis korraldataval väljaõppeüritusel peab olema korraldava struktuuriüksuse ülema käsk. Väljaõppeürituse käsk koostatakse ja vormistatakse väljaõppeürituse iseloomust lähtuvalt. Käsud peavad olema kinnitatud ja kätte saadav osalevale isikkoosseisule (vabatahtlikele) hiljemalt üks nädal enne väljaõppeüritust. Käsu ainus osa, mis tehakse alles väljaõppe sündmuse päeval, on väljaõppes osaleva isikkoosseisu täpne nimekiri.

Väljaõppeprotsessi lahutamatud osad on hindamine ja kontroll, mille eesmärk on saada ülevaade väljaõppest. Väljaõppe kontroll on tegevus, mille käigus kogutakse andmed sõltuvalt püstitatud eesmärgist. Hindamine on tegevus, kus kontrolli käigus saadud andmeid võrreldakse väljaõppe dokumentides kehtestatud normide või plaanituga. See on ühtmoodi vajalik nii korraldajatele kui ka õppes osalejatele, sest annab tagasisidet nii väljaõppe tulemuste, protsessi, süsteemi ja eesmärkide kohta. 

Kaitseliidus korraldavad väljaõppe kontrolli ja hindamist kõikide tasandite juhid. Peamiselt tehakse eesmärgikontrolli. Selle aluseks on õppe eesmärkidest lähtuvalt koostatud hindamisevahendid (nt laskmistel tulemuste protokoll või taktika harjutusel allüksuse hindamisleht), mis plaanimise protsessi käigus koostatakse ja sündmuse käigus täidetakse ning talletatakse struktuuriüksuses individuaalse ja kollektiivse väljaõppe arvestus. Hindamistulemuste põhjal antakse tagasiside väljaõppes osalenutele (koos kommentaaride ja juhistega) ning struktuuriüksuse juhile(koos järelduste ja ettepanekutega).

Õppuste, õppekogunemiste ja vähemalt üksikrühma taseme taktikaharjutuste kohta koostatakse kokkuvõte, mis talletatakse struktuuriüksuses. Hindamisvahendite ja kokkuvõtete alusel koostab maleva staap sõjalise ja mittesõjaliste osade väljaõppe kvartaalse aruande.

Keskselt korraldab Kaitseliidus väljaõppe kontrolli Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond vastavalt Kaitseliidu peastaabi põhimäärusele ja Kaitseliidu ülema korraldustele. Väljaõppe kontrolli viiakse läbi vastavalt Kaitseväe Sõjaväelise väljaõppe eeskirjale, Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale ning Kaitseliidus struktuuriüksuste ja valdkondlikku väljaõpe erisusi täpsustavate alamdokumentide alusel.