Seoses Võidupüha paraadiga, mis 2012. aastal korraldati Pärnus, sai Linna Keskraamatukogus näha 1. juunist kuni 13. juulini meie tähtsamale ajaloosündmusele – Eesti Vabadussõjale – pühendatud näitust.
11. novembril 1918 avalikult tegevust alustanud põrandaalune Kaitseliidu organisatsioon oli esialgu ainuke Ajutise Valitsuse käsutuses seisnud relvaorganisatsioon, mille nimekirjades oli Eesti Vabadussõja (1918-1920) alguses ümmarguselt 11 000 kaitseliitlast 240 ohvitseriga. Sõja puhkedes muutus Kaitseliit järk-järgult kohustuslikuks maakaitseväeks.
Eksponeeritud on ligi 120, enamuses seni vähe või üldse mitte avaldatud fotot koos selgitavate tekstidega. Kõrvuti oma elu ajal ülipopulaarse Vabadussõja-aegse sisekaitse ja 3. diviisi ülema, Kaitseliidu esimese ülema kindralmajor Ernst-Johannes Põdderiga on soomusrongide teenekad ülemad Eduard Neps ja Oskar Luiga, aga ka soomusauto „Pisuhänd” meeskonnaliige Peeter Katus ning 6. jalaväepolgu reamees Taavet Poska. Viimane oli Eesti Sõjamuuseumi (1919-1940) juhataja.
Pildid näitusel on suuremas formaadis ja pruun-valged, näeme kuperjanovlasi 1919. a. maikuu lõpus külarahva keskel Petserimaal ja nende jõudmist Pihkvasse, Kalevi pataljoni võitlejaid Lõunarindel; saame ettekujutuse väeosade töökodadest, väliköökidest, poodidest ja laskepesadest rindel, relvastuse varumisest ja remontimisest, näeme Vabadussõja ajal formeeritud Eesti väeosade lipukavandeid.
Vabadussõjas langenute mälestuseks on pühendatud pildigalerii; siin on nii Soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektor ltn Reinhold Sabolotnõi kui ka Vabadussõja mälestussambad, milledest osa veel taastamata. Lahinguväljadel langes 2121 võitlejat, haavade, põrutuste ning haiguste tagajärjel suri 2058 sõjameest. Koos terroriohvrite, vangilangenutega ja muul viisil hukkunutega võib Vabadussõjas inimkaotuste arvuks Eestile pidada 6127 inimest. Võitlusväljal haavata saanute arv küündis 12 000-ni.
Briti laevastiku eskaadri saabumine 12. detsembril 1918. a. kujunes Eesti Vabadussõjas üheks pöördepunktiks, mis leiab näitusel samuti kajastamist.
Kaitseliidu muuseumi kogude põhjal koostas ja kujundas näituse Tanel Lään
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179005
